Ketosana keefiriterad – probiootiline pomm koos kasulike pärmidega, mis tervendab kogu organismi

Inimesed püüavad oma seedeprobleeme sageli lahendada pöördudes erinevate toidulisandite ja probiootikumide poole. Enamasti on selle põhjuseks lihtsalt teadmatus, et ise fermenteerides on võimalik endale odavalt ja järjepidevalt teha võimsamat probiootilist toidulisandit, kui kuskilt eales purgis osta on võimalik!

Tutvustan siinkohal neist ühte kõige võimsamat – Ketosana keefir!

Mis on keefir?

Keefir on fermenteeritud piimatoode, mis on tehtud keefiriteradega. Keefiriterad on keeruline ja mitmekesine sümbiootiline mikrokooslus, mis koosneb äädikhappebakteritest, headest pärmidest ning erinevatest lactobacillus probiootikumidest. Keefiriterade täpne kooslus varieerub tugevalt, olenevalt tüvest ja fermenteerimisprotsessist. Välimuselt näevad keefiriterad välja nagu lillkapsa õisikud. Probiootikumide kontsentratsioon keefiris võib koguselt varieeruda 1 miljonist kuni 1 miljardi CFU-ni (colony forming unit)  milliliitri kohta. Erinevate probiootiliste bakteritetüvede arv võib aga varieeruda 22-st 61-ni.

Poest ostetud keefer aga isetehtuga ei võistle. Selles on maksimum 6-7 erinevat tüve ning kordades ja kordades madalamas kontsentratsioonis. Kui tahta keefiri väge tõeliselt tunda saada, siis tuleb ette võtta ise fermenteerimine. See on õnneks väga lihtne!

Võrreldes teiste fermenteeritud toitudega nagu näiteks jogurt, hapukapsas ja kombucha sisaldab keefir oluliselt rohkem erinevaid probiootilisi baktereid. See on isetehtud probiootilistest toitudest kõige võimsam.

Keefiri päritolu

Tegu on üsna iidse olevusega - seda on inimesed tarvitanud tuhandeid aastaid. Kõige vanemad jäljed keefiri tarvitamisest pärinevad 4000 aasta tagant Hiinast. Kuna tegu on elusorganismiga, siis on sellel eri piirkondades eri päritoluga tüved. Üks tuntumaid levikuid algas Kaukasusest, kust see levis edasi Venemaale ning sealt edasi kõikidesse Nõukogude Liidu maadesse, Euroopasse, Usa-sse jne.

Keefiri nimi tuleb türgikeelsest sõnast „keyif“, mis tähendab „hea enesetunne peale söömist“.

Keefiri kasulikkus

Võitleb halbade bakterite ja seentega

Uuringud näitavad, et keefiri joomine tõstab soolestikus heade bakterite osakaalu ning samal ajal vähendab halbu baktereid, kes meie tervist kahjustavad. Terve mikrobioom on regulaarse keefiri tarvitamisel hoopis teise kompositsiooniga. Näiteks tõstab keefiri joomine lactobacillus Reuteri kontsentratsiooni mikrobioomis ning tõstab seeläbi GABA (gamma-aminovõihape) tootmist ning rahustab ajutegevust.

Peale halbade bakterite tõrjub keefir ka patogeenseid seeni, näiteks on ta hea abimees kandidoosist ehk pärmseene vohamisest jagu saamisel.

Toetab seedimist

Keefiri üks peamisi eeliseid on selle võime seedimist parandada. Kuna keefir on kääritatud, on see täis probiootikume, mis elavad soolestikus ja aitavad toitu lagundada. Need head bakterid aitavad reguleerida seedimist, leevendada kõhulahtisust ja kõhukinnisust ning aidata kaasa vitamiinide ja mineraalide sünteesile.

Tõstab immuunsüsteemi toimimist ja vähendab põletikulisust

Keefir on võimas immuunsüsteemi turgutaja. Keefiris sisalduvad head bakterid stimuleerivad keha loomulikku kaitsevõimet, parandades immuunvastust infektsioonidele ja haigustele. Uuringud on näidanud, et keefiri regulaarne tarvitamine võib aidata ära hoida ja vähendada hingamisteede nakkusi, nagu külmetus ja gripp. Lisaks on keefiril võime vähendada üleüldist põletikulisust kehas.

Alandab kolesterooli

Südame-veresoonkonna haigused (CVD) on üks peamisi surmapõhjuseid läänemaailmas, kusjuures kõrge seerumi kolesteroolitase on haiguse peamiseks riskiteguriks. Keefiriterad on võimelised kääritamise käigus vähendama piima kolesteroolitaset – uuringud on näidanud, et need vähendavad kolesterooli taset 41–84% pärast 24-tunnist kääritamist ja täiendavat 48-tunnist säilitamist. Keefiri kolesterooli alandavad omadused on kinnitatud loommudelites. Uuringus, milles kasutati isaseid kuldseid Süüria hamstreid, kellele toideti kolesteroolivaba või kolesterooliga rikastatud dieeti, vähendasid nii piimakefir kui ka sojapiimakefir seerumi triatsüülglütserooli ja üldkolesterooli taset.

Keefir laktoosi- ja kaseiinitalumatuse puhul

Kui sul on laktoositalumatus, võib keefir olla kergemini seeditav kui tavaline piim, kuna laktoos laguneb fermentatsiooniprotsessis osaliselt.

Samuti on GAPS (Gut and Psychology Syndrome) dieedi väljatöötajad leidnud, et isegi kaseiinitalumatusega on keefir siiski talutav, kuna bakterid eelseedivad piimavalgud fermenteerimise käigus ning keefirist saadav kasu ületab seega võimaliku kahju.

Kaseiinitalumatuse puhul oleks soovitatav keefirit teha kitse- või lambapiimast, mis sisaldavad väiksemat kaseiinivalku, mida inimesed tihti paremini taluvad.

Käimasolevad teadusuuringud keefiriga

Teadlased uurivad keefiri tervisekasusid edasi ning hetkel on käimas uuringud mitmes eri valdkonnas. Näiteks uuritakse keefiri mõju psüühilisele tervise, diabeedi, allergiate ja astma, ülekaalulisuse puhul, lisaks ka üleüldise pikaealisuse ja hea tervise osas. Uuritakse ka keefiri lisamist eri dieetidele tervenemiseks haigusseisunditest. Käimas on ka mitmeid uuringuid, mis vaatlevad erinevaid probiootikumitüvesid, mida keefirist on eraldatud.

Võimsad Ketosana keefiriterad

Ketosana keefiriterade looja Gilbert Gaumerd kirjutab nii:

„10 aastat tagasi olin ma väga haige. Käisin vaevaliselt kepiga ning mu tervis läks aina halvemaks hoolimata toitumise muutmisest. Ma hakkasin uurima lähemalt mikrobioomi rolli oma tervises. Kuna ma olin varemalt proovinud kombuchat, siis katsetasin sellega uuesti. See tegi kõik hullemaks. Seejärel soovitas sõber mulle proovida keefirit, kas veekeefirit või piimaga. Kuna aastaid tagasi proovides piimast tehtud keefirit ma oksendasin kõik kohe välja, siis seostus mul sellega mitte just hea mälestus. Proovisin seekord siis vesikeefirit. See töötas. Mu enesetunne hakkas paranema. Julgust tuli juurde ja katsetasin ka piimast tehtud keefirit. Mu maitseretseptorid ei olnud just entusiastlikud, kuid ma jätkasin siiski. Peale ühte nädalat mu soolestik harjus sellega.

Kui keegi kellel on väga ränk mikrobioomi tasakaalutus hakkab piimast tehtud keefirit jooma, siis enamasti on tema esimene reaktsioon see, et talle ei istu see üldse ning maitse tundub kohutav. Patogeensed bakterid saavad ohusignaali sellest, et keefir on sisenemas organismi ning nad saadavad ruttu välja signaalid, et keha selle välja viskaks, sest neile pole keefir meeldiv.

Peale seda hakkasin ma keefirit kodus ise tegema. Kuna olen töötanud toidulisandite tootmises, hakkasin läbi töötama neid tuhandeid uuringuid, mis keefiri kohta on tehtud ning avastasin, et on võimalik muuta ja täiustada keefiri bakteritekooslust.

Mul võttis umbes aasta aega, et uurida välja protokollid, mis olid 60-ndatel väljatöötatud prantsuse uurija poolt ning alustada oma keefiriterade täiustamist. See andis oma tulemuse – mu tervis paranes hüppeliselt ja dramaatiliselt!

Aja jooksul sai väga selgeks, et täiustatud keefiriterad andsid oluliselt tugevama mõju tervisele kui need, mis tavaliselt müügil gruppides.

Suhtlesin palju erinevate keefiri ekspertidega - Dominic Anfiteatro, The Kefir Man ja üle maailma teised spetsialistid ning nad aitasid mul veelgi terasid edasi arendada anaeroobsetes tingimustes.

Nüüdseks on juba 7 aastat erinevad arstid, psühhiaatrid ja loodusravi spetsialistid Ketosana keefiriterasid soovitanud, sest nad on näinud oma patsientide peal võimsaid paranemislugusid, hoolimata isegi dieedist. Isegi kui toitumise muutmine aitab inimesi, siis keefir annab sellele kõigele väga olulise lisa.

Need, kellel on suuremad terviseprobleemid soolestikuga, põletikulisusega, vaktsiini mõjudega, pika kovidiga jne võivad minuga ühendust võtta ning saan aidata ka muude tervisetoodetega, mida oleme välja töötanud, et parandada mikrobioomi ja tervist. Keefiriterad on vaid üks osa sellest, mida pakun.

Soovin Bite the Plant lugejatele suurepärast uut keefiriaastat 2024!“

Telli Ketosana keefiriterad

Telli Ketosana keefiriterad siit: https://ketosana.com/en/

Kasuta BITETHEPLANT koodi ning saad hinnaalandust!

Nipp: telli sõbraga kahepeale üks ports. Keefiriterad paljunevad kasutamise käigus ning varsti on teil olemas piisav kogus mõlema jaoks.

Kuidas keefirit ise kodus teha

Keefiri tegemine kodus on ülilihtne – see on oluliselt lihtsam, kui näiteks jogurti valmistamine, milleks on vaja eraldi masinat. Keefiri võid lihtsalt lauanurgale unustada ja päeva-paari pärast ongi valmis!

Mida on vaja:

• Elusad keefiriterad
• Piim – lehmapiim, kitsepiim või lambapiim. Keefiri tegemiseks ei sobi laktoosivaba piim, sest laktoos on bakterite toit, mille peal nad kasvavad. Samuti ei ole hea kasutada kõrgkuumutatud piima (UHT) ega vähendatud rasvasisaldusega piima. Osad inimesed kasutavad toorpiima ja see on tõenäoliselt keefiri kasvatamiseks kõige naturaalsem, kuid valik, kas toorpiimast teha või mitte jääb iga inimese enda otsustada. Paljud ütlevad, et kitse- või lambapiimaga tehes on neil vähem seedeprobleeme.
• Klaaspurk 1L
• Sõel – võiks mitte olla metallist
• Lusikas – võiks mitte olla metallist
• Rätik
• kummipael

Valmistamise käik

1. Pane keefiriterad purki. Kasuta umbes 0,5-1 sl poole liitri piima kohta
2. Vala peale piim. Täida purk kuni 80% ulatuses, mitte rohkem.
3. Pane rätik peale ning kinnita kummipaelaga. See võimaldab keefiril valmimise ajal hingata, ilma et sinna prügi sisse läheks. Vabalt võib aga purgi ka lihtsalt kaanega sulgeda.
4. Jäta purk toatemperatuurile seisma (20-24 kraadi juurde) 12-48 tunniks. Fermenteerimise aeg võib varieeruda sõltuvalt temperatuurist ning kui paksu keefirit soovid saada. Pikemalt fermenteerimine annab tihedama ja maitseküllasema keefiri. Vahetevahel võid purki kergelt loksutada.
5. Kontrolli keefirit – peale 12 tundi vaata milline keefir on. Kui see on paksenenud ning hapu maitsega, siis see on valmis. Kui moodustub juba vadakut (selget vedelikku), siis on üleküpsenud.
6. Kurna keefir läbi sõela. NB!!! Keefiriterasid ei tohi vee all loputada. Neil on ümber õrn kiht erinevaid pärme ja probiootikume – kui selle maha pesed, siis nõrgestad terasid.
7. Keefir ongi valmis! Pane külmkappi ja naudi järgnevate päevade jooksul! See säilib vähemalt nädala.
8. Keefiriteradega võid alustada uut laari.

Nipp! Kui tahad keefitegemisest puhkust võtta, siis pane keefiriterad värske piimaga külmkappi puhkama. Nii võib terasid säilitada umbes nädala.

Keefiri maitsestamine

Keefirile võid lisada maitseküllust erinevate lisanditega.

Puuviljamaitsed

• Marjad – blenderda keefir maasikate, mustikate või vaarikatega
• Troopilised maitsed – sega keefir mango või ananassiga
• Banaan ja kaneel – sega keefiri sisse küpse banaani viilud ning puista peale kaneeli

Magusad variandid

• Mesi või agaavisiirup – lisa lusikatäis magusat, et keefiri haput maitset tasakaalustada
• Vanilje – lisa natuke vaniljeekstrakti kreemise maitse jaoks

Vürtsikad variandid

• Ingver – riivi natuke ingverit keefiri sisse
• Chai maitsed – lisa segu kaneelist, kardemonist ja muskaatpähklist

Maitsetaimed

• Värskendav münt – lisa värskeid või kuivatatud mündilehti
• Lavendel – mõned lavendliõied lisavad ilu ja rahutunnet

Keefiri retseptid

1. Smootid – sega keefir puuviljade, peotäie rohelise (nt spinat või kale) ning magustajaga. Saad toitaineid täis maitsva toidukorra
2. Pannkoogid – asenda pannkoogiretseptis piim keefiriga ning saad uue üllatusliku hommikusöögi
3. Salatikaste – pane kokku keefir, oliivõli, sidrunimahl, hakitud küüslauk, maitsetaimed, sool ja pipar ning saad maitsva salatikastme
4. Jäätis – kasuta keefirit kodustehtud jäätise baasiks piima asemel, segades selle puuviljade ja magusaga ning seejärel külmutedes
5. Juust – kurna keefir mitmeid tunde läbi rätiku, et teha pehmet toorjuustulaadset määret
6. Küpsetised – kasuta keefirit piima asemel muffini, saiakeste või leiva retseptides
7. Dip – lisa maitseaineid ja küüslauku et teha dipikaste köögiviljade või chipside kõrvale.
8. Supp – lisa keefirit külmadele suppidele kreeimise tekstuuri jaoks
9. Marinaad– kasuta keefirit liha või kala marineerimiseks, see teeb liha pehmeks ning lisab maitset
10. Üleöö kaerahelbed – sega kaerahelbed keefiri, puuviljade, pähklite ja mee või agaavisiirupiga. Jäta see ööseks seisma ning hommikuks on valmis tummine hommikusöök.

Keefiri pannkookide retsept

Retsept on pärit Silja Luide toidublogist.

See on selline „vana hea“ traditsiooniline vanakooli retsept - pannkook keefiriga. Praetud selitatud võiga, mis annab eriliselt hea meki.

Väljast on mõnusalt krõbedad, seest aga pehmed pannkoogid keefiriga on suurepärased nii erinevate (koduste) moosidega kui ka näiteks mee või kondenspiimaga. Silja armastab neid pohla-õunamoosiga süüa, aga mõni teine eelistab pigem magusamat maasika-rabarberikeedist.

Kui soovid teha nisujahuga, siis ei ole küpsetuspulbrit vaja.

• 2 keskmist muna
• 5 dl keefiri
• 3 sl suhkrut
• 1 sl vanillisuhkrut
• 220 g toortatrajahu (või rohkem)
• 0,5 tl soodat
• 1,5 tl küpsetuspulbrit
• näpuotsatäis soola
• selitatud võid või õli praadimiseks
• serveerimiseks meelepärast moosi või mett, värskeid marju

Klopi munad kergelt lahti, sega läbi suhkrute ja keefiriga. Aja jahu läbi sõela ning sega läbi sooda, küpsetuspulbri ja soolaga. Lisa kuivained tainale ja sega ühtlaseks.

Kuumuta pannil meelepärane rasvaine ja prae pannkooke kõigepealt ühelt poolt mõni minut kuni tainas pealt kergelt mullitab. Keera ümber ja prae ka teiselt poolt kuldpruuniks. Imelised pannkoogid keefiriga on valmis!

Keefiri dieet

Mina ei soovita kiireid ja ekstreemseid dieete. Palju parem sinu tervisele, heale enesetundele ning kehakaalule on lisada keefir stabiilselt enda menüüsse ja tarvitada seda pikema aja jooksul. Selleks, et oma soolestik korda ravida ning mikrobioomis olulisi muudatusi tekitada, läheb aega. Kui ise kodus keefirit teha on see õnneks väga soodne võimalus rikastada oma soolestikku miljardite heade bakteritega iga päev – see on kordades ja kordades võimsam, kui apteegist ostetud probiootikumitabletid.

Keefir beebile

Sageli küsitakse, kas keefirit tohib ka beebidele anda. Keefirit võib hakata andma siis, kui laps hakkab tahket toitu sööma. Piimatooted on sageli beebide jaoks liiga raskelt seeditavad, kuid omatehtud keefir on juba bakterite poolt eeltöödeldud ning palju paremini seeditav. Kui beebil on terviseprobleeme – allergiad või ekseemid vmt, siis alusta väga tasapisi, paarist tilgast alates. Sealt mine tasapisi üles. Keefir on väga võimas ning võib tekitada bakterite vahel sõja.

Ära unusta ka bittereid!

Bitterid ja probiootilised toidud sobivad kokku nagu valatult – üks toetab teist. Bitterid käivitavad kõik sinu seedeelundid – maohappe, seedeensüümide ja sapi tootmise. See loob headele bakteritele õige keskkonna, kus kasvada. Nii nagu ei saa akvaariumikala terveks ravida kui ta elab mustas vees, on bakteritele õige keskkond väga oluline. Bitterid puhastavad ja toetavad ka meie keha ühe olulisemat organit, maksa. Võta bittereid enne iga sööki ning sinu soolestikku ei jää kauaks seisma seedimata toitu ning omandad kõik vajalikud toitained paremini. Mõrudad taimed võiks käia iga inimese hea seedimishügieeni juurde!

Kasutatud allikad:

https://en.wikipedia.org/wiki/Kefir

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4854945/

https://siljafoodparis.blogspot.com/2021/06/klassikalised-kodused-keefiripannkoogid.html

https://medium.com/microbiome/yes-kefir-changes-the-microbiome-6f78563230d4