Keefiri kasulikkus seisneb seedimise parandamises, kolesterooli, vererõhu ja põletikulisuse alandamises, antibakteriaalses toimes, immuunsüsteemi parandamises, laktoositalumatuse vähendamises, vähist taastumise toetamises ning paljus muus.
Mis on keefir?
Keefir on kääritatud piim, mis on toodetud keefiriteradest. Need sisaldavad spetsiifilist ja keerulist sümbiootilises ühenduses elavate bakterite ja pärmide segu. Keefiri toiteväärtus varieerub sõltuvalt piima koostisest, kasutatud terade mikrobioloogilisest koostisest, käärimisajast/temperatuurist ja säilitustingimustest.
Viimasel ajal on keefir tekitanud suurt huvi teadusringkondades, kuna sellel on palju kasusid tervisele. Mitmed teadusuuringud näitavad, kuidas keefiril on tervendav mõju. Läbi aegade on keefirit kirjeldatud kui probiootilist jooki, mis edendab tervist ja mida on samal ajal lihtne ja odav kodus ise valmistada.
Keefiri regulaarset tarvitamist on seostatud seedimise ja laktoositaluvuse paranemisega, antibakteriaalse toimega, kolesterooli vähenemisega, vererõhu alanemisega, veresuhkru parema kontrolliga, vähivastase ja põletikuvastase toimega ning allergiate paranemisega.
Keefiri päritolu
Tegu on üsna iidse joogiga — seda on inimesed tarvitanud tuhandeid aastaid. Kõige vanemad jäljed keefiri tarvitamisest pärinevad 4000 aasta tagant Hiinast. Kuna tegu on elusorganismiga, on eri piirkondades eri päritoluga tüved. Üks tuntumaid levikuid algas Kaukasusest, kust keefir jõudis Venemaale ja sealt edasi kogu Nõukogude Liidu aladele, Euroopasse ja Ameerikasse. Nimi ise tuleb türgikeelsest sõnast „keyif“, mis tähendab „hea enesetunne peale söömist“.
Keefir on toitaineterikas
Valmiskääritatud keefir sisaldab rikkalikult vitamiine. Vitamiinisisaldus oleneb kasutatava piima kvaliteedist, keefiri terades leiduvatest mikroorganismidest ja valmistusviisist. Keefir sisaldab vitamiine B1, B2, B5, C, A ja K ning karoteeni. Käärimisprotsessi käigus suureneb B6, B12, B9, B7, B1 ja B2 kontsentratsioon.
Mineraalidest on keefir hea magneesiumi, kaltsiumi ja fosfori allikas. Lisaks leidub kefiris selliseid mineraale nagu tsink, vask, mangaan, raud ja molübdeen.
Keefiri mikrobioloogiline kooslus
Keefiri kasulikkus seisneb eelkõige selle rikkalikus mikrobiootilises koosluses. Keefiris ja selle terades sisalduv mikrobioota sisaldab arvukalt piimhappe- ja äädikhapperühmadest pärit bakteriliike, kasulikke pärme ja seeni, mis kokku tekitavad keerulise sümbiootilise koosluse. Selles koosluses toodavad pärmid vitamiine, aminohappeid ja muid bakterite jaoks olulisi kasvufaktoreid. Samuti kasutatakse bakterite ainevahetusprodukte pärmseente energiaallikana.
Keefiris sisalduvate erinevate bakteriliikide arv ulatub 22-st 61-ni. Enamik neist mikroobidest kuuluvad bakteriperekondadesse Lactobacillus ja Acetobacter, kusjuures eriti levinud on sellised Lactobacillus liigid nagu L. kefiranofaciens, L. kefiri ja L. parakefiri. Lisaks on keefiris suur pärmipopulatsioon, peamiselt perekondadest Saccharomyces ja Kluyveromyces. Keefiris sisalduvate elusate mikroobide sisaldus on muljetavaldav ning koosmõjus on neil tervisele tugev mõju. Keefiri mikroobne koostis varieerub ka sõltuvalt keefiri terade päritolust, töötlemisel kasutatud erinevatest tehnikatest, ruumitemperatuurist, kasutatava piima liigist ja koostisest, säilitustingimustest jne.
Keefiri kasulikkus tervisele
Keefiril on lai valik olulisi tervisele kasulikke omadusi. See võib aidata ravida juba tekkinud terviseprobleeme või hoida head tervist ja ennetada haigestumisi. Tervisele on kasulikud kääritamisel tekkivad erinevad bioaktiivsed ühendid ning mitmekesine bakterikooslus, mis inimese organismiga sünergias aitab tervist toetada.
Keefir ja laktoositalumatus
Piimatooted sisaldavad piimasuhkrut ehk laktoosi ning suur osa inimesi ei seedi laktoosi hästi, kuna ei tooda piisavalt selleks vajalikku ensüümi. Keefiriterad sisaldavad laktoosi lagundavat ensüümi ning kääritamisprotsessi käigus söövad bakterid suure osa laktoosist ära. Seega sisaldab keefir vähem laktoosi ning võib paremini sobida ka laktoositalumatutele.
Kuid see pole ainuke mõju – uuringud on näidanud, et keefiri tarvitamine aitab parandada laktoosi seedimist ning vähendada sellest tulenevaid sümptomeid. Seega ei pea laktoositalumatuse puhul keefirit kartma – võimalik, et see hoopis aitab!
Ka kaseiinitalumatuse puhul on keefir sageli talutav, sest bakterid eelseedivad piimavalgud käärimise käigus. Kui kaseiin on probleem, tasub keefirit teha kitse- või lambapiimast — nende kaseiinivalk on väiksem ja seda talutakse tihti paremini.
Keefiri antibakteriaalsed omadused
Keefiri kasulikkus on tõestatud bakteriaalsete infektsioonide puhul. Keefir aitab võidelda erinevate halbade bakteritega, näiteks nagu Salmonella, Shigella, Staphylococcus, Helicobacter pylori, Escherichia coli, Enterobacter aerogenes, Proteus vulgaris, Bacillus subtilis, Micrococcus luteus, Listeria monocytogenes, Streptococcus pyogenes. Keefir on ka võimas abivahend võitlemaks kandida pärmseene vohamise vastu.
Keefir aitab kolesterooli alandada
Keefir aitab vana sappi organismist väljutada ning turgutab maksa tootma juurde värsket sappi. Sellega seoses väljub organismist ka kolesterool ning stabiliseerub selle tase.
Keefiris sisalduvad probiootikumid aitavad soolestikus mikrobioomi kooslust. Tervemat mikrobioomi seostatakse parema ainevahetusega ning vähenenud riskiga südame-veresoonkonna haigusteks. Mõned uuringud viitavad sellele, et probiootikumid võivad langetada LDL ("halva") kolesterooli ja tõsta HDL ("hea") kolesterooli taset, lõhustades sapisoolasid, mis omakorda mõjutab kolesterooli ainevahetust. Keefiri kasulikkus seisneb seega kolesterooli tasakaalustamises.
Keefir on rikas ka bioaktiivsete ühendite, sealhulgas peptiidide poolest, mis tekivad fermentatsiooniprotsessi käigus. On näidatud, et mõnel neist ühenditest on kolesterooli alandavad omadused. Need võivad pärssida kolesterooli imendumist soolestikus või kiirendada kolesterooli lagunemist organismis.
Keefir parandab seedimist
Keefiri kasulikkus seedimisele tuleb selle probiootiliste ainete sisaldusest ja käärimisprotsessi käigus tekkivatest kasulikest jääkainetest. Tulemuseks on parem seedimine, parem laktoositaluvus ja soolestiku mikrobioomi tugevdamine. Keefir sobib hästi kokku teiste seedimist soodustavate toitudega.
Keefiris sisalduvad probiootilised mikroorganismid taluvad hästi mao happelisi tingimusi ja sapisoolasid. See võimaldab neil jõuda soolestikku, kus nad saavad avaldada oma kasulikku mõju. Head bakterid kinnituvad soolestiku limaskestale ning toodavad aineid, mis pärsivad halbade bakterite vohamist. Keefiri koostis, sealhulgas selle mikrobioloogiline ja keemiline koostis, parandab soolestiku keskkonda ja toetab soolestiku mikrobioomi tasakaalu.
Keefir parandab immuunsüsteemi toimimist
Uurides keefiri kasulikkust immuunsüsteemile, on mitmes uuringus ja ülevaates rõhutatud selle võimalikku kasu tänu selle rikkalikule probiootikumide sisaldusele. Keefiril on oluline roll immuunsüsteemi parandamisel. Tsütokiinid on rakkude poolt toodetud valgud, mis aitavad rakkudel omavahel suhelda ning need võivad olla nii põletikku tekitava kui rahustava mõjuga. Keefir mõjutab tsütokiinide tootmist positiivses suunas ning rahustab liigset põletikutekitamist ning immuunsüsteemi ülereageerimist, mis toimub autoimmuunhäirete korral. Samaaegselt tõstab see immuunsüsteemi võimekust adekvaatselt toimida infektsioonide ja viiruste kaitseks. Suur osa keefiri kasulikkusest immuunsüsteemile tuleb tõenäoliselt tänu mikrobioomi koosluse parandamisele kõhus.
Vaimne tervis
Keefiri kasulikkus vaimsele tervisele tuleb tänu soolestiku ja aju vahelisele seosele. Keefiris sisalduvad probiootikumid mõjutavad kesknärvisüsteemi, reguleerides ajukeemiat, stressireaktsiooni ja mälu. Keefir aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele toimimisele, pakkudes märkimisväärsel hulgal kasulikke baktereid, mis aitavad parandada meeleolu ja vähendada ärevuse sümptomeid. Soolestik ja aju on omavahel tihedas seoses ning soolestiku tervis aitab vähendada depressiooni ning tunda ennast rahulikumana.
Loe ka täpsemalt mikrobioomi rollist depressiooni ja ärevushäirete leevendamisel.
Keefir aitab kontrollida kaalu
Keefir parandab heade bakterite kooslust soolestikus ning parandab soolestiku tervist, ainevahetust ja rasvade ladustamist. Ainevahetuse parandamine aitab kaasa kaalujälgimisele, suurendades keha võimekust rasvu ja suhkruid tõhusamalt töödelda. Keefiri tarvitamine kehakaalu kontrollimiseks peaks olema üks osa tasakaalustatud toitumisest ja tervislikust eluviisist.
Proovi keefirit koos bitteritega, mis vähendavad magusaisu!
Luude tervis
Keefir sisaldab K2-vitamiini ja kaltsiumi, mis on luude jaoks olulised toitained. Need toitained aitavad ennetada osteoporoosi, parandades kaltsiumi imendumist ja luutihedust.
Keefir toetab vähist taastumist
Keefir on pälvinud tähelepanu oma potentsiaalsete vähivastaste omaduste tõttu. Uuringute ülevaade näitab, et keefir võib mängida rolli vähktõve ennetamisel ja ravimisel. Need näitavad järjekindlalt keefiri kasulikku mõju erinevatele vähivormidele, näiteks rinna-, jämesoole-, naha- ja maovähile, leukeemiarakkudele ja erinevatele sarkoomidele. Arvatakse, et keefiri bioaktiivsed komponendid, nagu peptiidid ja polüsahhariidid, aitavad kaasa nendele vähivastastele toimetele, tõenäoliselt kasvajarakkude paljudemise pidurdamise ja nende rakkude tapmise kaudu.
Antimikroobne mõju
Keefir on tuntud oma antimikroobse toime poolest, mis on tingitud selle mitmekesisest mikroobikoostisest. Head mikroobid toodavad aineid, mis pärsivad kahjulike bakterite ja seente kasvu, aidates seega võidelda infektsioonide vastu.
Keefiri mikroorganismide antimikroobne toime võib tuleneda erinevatest toimeviisidest. Pakutud mehhanismide hulgas on mikroorganismide võime kinnituda soole epiteelile, mis takistab patogeenide kinnitumist. Keefirist isoleeritud bakteritel ja pärmidel on näidatud in vivo ja in vitro antimikroobset toimet enteropatogeensete bakterite ja rikastavate seente vastu.
Põletikuvastane mõju
Keefiris olevad probiootilised bakterid ja pärmid vähendavad põletikku.
Imuunsüsteemi moduleerides: Keefir tasakaalustab immuunsüsteemi ja paneb selle toimima põletikuvastaselt. See mõjutab signaalvalkude ehk tsütokiinide tootmist, mis mängivad olulist rolli immuunvastuses, aidates vähendada kroonilist põletikku.
Soolestiku tervise parandamine: Keefiris sisalduvad probiootikumid parandavad soolestiku tervist, soolebarjääri funktsiooni ja muudavad soolestiku mikrobiootilist koosseisu. Soolestiku mikrobioota koostis on seotud põletiku vähenemisega mitte ainult soolestikus, vaid kogu kehas.
Põletikumarkerite vähendamine: Uuringud on näidanud, et keefiri tarbimine võib viia spetsiifiliste põletikuliste markerite taseme vähenemiseni veres. Nende markerite hulka kuuluvad C-reaktiivne valk (CRP), tuumornekroosifaktor-alfa (TNF-α) ja interleukiin-6 (IL-6), mida tavaliselt seostatakse põletikuliste haigustega.
Mõju kroonilistele haigustele: Tänu oma põletikuvastasele toimele on uuritud keefiri potentsiaali krooniliste põletikuliste haiguste ennetamisel või ravimisel - näiteks südamehaigused, diabeet ja teatud autoimmuunhaigused.
Ilusam nahk
Kuna keefir vähendab põletikku terves kehas, väljendub see ka särava nahaga. Tasakaalustatud soolestiku mikrobioom võib aidata leevendada selliseid probleeme nagu ekseem, akne ja psoriaas. Keefiri kasulikkus nahale tuleb nii seespidisest kui välispidisest tarvitamisest.
Keefiri antimikroobsed omadused takistavad kahjulike bakterite ja pärmseente kasvu nahapinnal. See võib aidata ravida aknet ja nahainfektsioone.
Mõned uuringud näitavad, et keefiri tarvitamine võib parandada naha niiskustaset ja tugevdada naha barjääri tugevust. See on oluline naha tervise säilitamiseks ning kuivuse ja ärrituse vältimiseks.
Keefir sisaldab antioksüdante, mis kaitsevad nahka vabade radikaalide ja keskkonnasaasteainete põhjustatud kahjustuste eest. See aitab aeglustada naha vananemisprotsessi ning ennetada enneaegseid kortse.
Lisaks on uuritud keefiri kasutamist otse nahal. Keefiris sisalduv piimhape alfa-hüdroksühape (AHA) koorib õrnalt nahka. See aitab eemaldada surnud naharakud, soodustades siledamat ja säravamat jumet. Keefiris sisalduv piimhappe kooriv toime võib aidata parandada ka naha tekstuuri ja tooni, vähendades peeneid jooni, kortse ja naha värvimuutusi. Keefir on ka hea rasvade ja valkude allikas, aidates niisutada nahka, jättes selle pehmeks ja niisutatuks.
Keefiris sisalduvad probiootikumid aitavad tasakaalustada naha mikrobioomi, soodustades kasulike bakterite kasvu ja pärssides kahjulikke mikroorganisme. See tasakaal on oluline naha tervise säilitamiseks ning võib aidata vähendada akne ja muude nahainfektsioonide esinemist.
Keefiri kasulikkus selliste seisundite puhul nagu ekseem, rosacea ja tundlik nahk tuleb tema põletikuvastastest omadustest, mis leevendavad ärritunud nahka.
Mõned keefiri komponendid võivad aidata kiirendada naha paranemisprotsessi, aidates parandada nahakahjustusi, mis on tekkinud lõikuste, hõõrdumiste või põletuste tagajärjel.
Kodus isetehtud keefir on 10x võimsam, kui poe oma
Ise kääritatud keefiri kasulikkus on palju võimsam, kui poe omal. Isetehtud keefir võib sisaldada 60-70 erinevat bakteritüve kõrgetes kogustes, poes tehtud aga vaid 6-7 tüve. Kodus tegemine on lihtsam, kui arvata võiks — allpool on täpne juhend ja soovitus, millised terad võtta.
Kuidas keefirit ise kodus teha
Keefiri tegemine kodus on ülilihtne — oluliselt lihtsam kui näiteks jogurti valmistamine, milleks on vaja eraldi masinat. Keefiri võid lihtsalt lauanurgale unustada ja päeva-paari pärast ongi valmis.
Mida on vaja:
- Elusad keefiriterad
- Piim — lehma-, kitse- või lambapiim. Ei sobi laktoosivaba piim, sest laktoos on bakterite toit. Samuti ei ole hea kasutada kõrgkuumutatud (UHT) ega vähendatud rasvasisaldusega piima. Paljud ütlevad, et kitse- või lambapiimaga tehes on neil vähem seedeprobleeme.
- Klaaspurk, 1 liiter
- Sõel — võiks mitte olla metallist
- Lusikas — võiks mitte olla metallist
- Rätik ja kummipael
Valmistamise käik
- Pane keefiriterad purki. Kasuta umbes 0,5–1 sl poole liitri piima kohta.
- Vala peale piim. Täida purk kuni 80% ulatuses, mitte rohkem.
- Pane rätik peale ning kinnita kummipaelaga. See võimaldab keefiril valmimise ajal hingata, ilma et sinna prügi sisse läheks. Vabalt võib purgi ka lihtsalt kaanega sulgeda.
- Jäta purk toatemperatuurile (20–24 kraadi) seisma 12–48 tunniks. Aeg oleneb temperatuurist ja sellest, kui paksu keefirit soovid. Pikem käärimine annab tihedama ja maitseküllasema keefiri. Vahetevahel võid purki kergelt loksutada.
- Kontrolli keefirit — peale 12 tundi vaata, milline see on. Kui keefir on paksenenud ja hapu maitsega, on ta valmis. Kui moodustub juba vadakut ehk selget vedelikku, on üleküpsenud.
- Kurna keefir läbi sõela. Keefiriterasid ei tohi vee all loputada — neil on ümber õrn kiht pärme ja probiootikume, mille mahapesemine nõrgestab terasid.
- Keefir ongi valmis. Pane külmkappi ja naudi järgnevate päevade jooksul — see säilib vähemalt nädala.
- Keefiriteradega võid kohe uut laari alustada.
Nipp: kui tahad keefiritegemisest puhkust võtta, pane terad värske piimaga külmkappi puhkama. Nii säilivad nad umbes nädala.
Keefiri maitsestamine
- Marjad ja puuviljad — blenderda maasikate, mustikate, vaarikate, mango või ananassiga; või sega sisse küpse banaani viilud ja puista peale kaneeli
- Magus — lusikatäis mett või agaavisiirupit tasakaalustab haput maitset, vaniljeekstrakt annab kreemisuse
- Vürtsikas — riivitud ingver või chai-segu kaneelist, kardemonist ja muskaatpähklist
- Maitsetaimed — värsked või kuivatatud mündilehed, paar lavendliõit
Kuidas keefirit kasutada
Keefir ei pea olema ainult jook:
- Smuuti — keefir, puuviljad ja peotäis rohelist
- Salatikaste — keefir, oliiviõli, sidrunimahl, küüslauk, maitsetaimed
- Üleöö kaerahelbed — sega õhtul kokku, hommikuks on tummine söök valmis
- Marinaad — teeb liha pehmeks ja lisab maitset
- Toorjuustulaadne määre — kurna keefir mitu tundi läbi rätiku
Võimsad Ketosana keefiriterad
Ketosana keefiriterade looja Gilbert Gaumerd kirjutab nii:
„10 aastat tagasi olin ma väga haige. Käisin vaevaliselt kepiga ja mu tervis läks aina halvemaks, hoolimata toitumise muutmisest. Hakkasin uurima mikrobioomi rolli oma tervises. Kombucha tegi kõik hullemaks. Siis soovitas sõber keefirit — proovisin esmalt vesikeefirit ja see töötas, enesetunne hakkas paranema. Julgust tuli juurde ja katsetasin ka piimast tehtud keefirit; maitse ei olnud alguses meeltmööda, aga nädalaga harjus soolestik sellega ära.
Kuna olen töötanud toidulisandite tootmises, hakkasin läbi töötama tuhandeid keefiri kohta tehtud uuringuid ja avastasin, et keefiri bakterikooslust on võimalik täiustada. Mul võttis umbes aasta, et kaevata välja 1960ndatel ühe prantsuse uurija väljatöötatud protokollid ja alustada oma terade täiustamist. Tulemus oli dramaatiline — mu tervis paranes hüppeliselt.
Aja jooksul sai selgeks, et täiustatud terad annavad oluliselt tugevama mõju kui need, mis tavaliselt gruppides ringlevad. Suhtlesin ka teiste keefiriekspertidega, näiteks Dominic Anfiteatro ehk The Kefir Man, ja arendasin terasid edasi anaeroobsetes tingimustes. Nüüdseks on arstid ja loodusravi spetsialistid Ketosana terasid juba seitse aastat soovitanud.“
Telli Ketosana keefiriterad
Telli Ketosana keefiriterad otse tootjalt. Kasuta koodi BITETHEPLANT ning saad hinnaalandust!
Nipp: telli sõbraga kahepeale üks ports. Keefiriterad paljunevad kasutamise käigus ning varsti on teil olemas piisav kogus mõlema jaoks.
Ära unusta ka bittereid!
Keefir toob soolestikku kasulikke baktereid — aga bakterid saavad tööd teha alles siis, kui toit on korralikult lagundatud. Just seda teeb teine pool: mõru maitse enne sööki käivitab maohappe, sapi ja ensüümid, nii et toit ei jää soolestikku käärima. Keefir ja bitterid töötavad seedimise eri otstest ja täiendavad teineteist hästi.
Mis on bitterid?
Bitterid on mõrutaimede ekstraktid, millel on seedimist toetav ja turgutav mõju. Neid ekstrakte kasutatakse enamasti vedelikuna ning neil on väga tugev mõrkjas maitse. Põhiline mehhanism läbi mille bitterid toimivad on seedesüsteemi stimuleerimine, et keha hakkaks ise efektiivsemalt tootma maohapet, seedeensüüme ja sappi, mis kõik on olulised seedeprotsessi täiuslikumaks toimimiseks ning toidu lõhustamiseks ning toitainete omandamiseks.
Kuidas bitterid töötavad
Toimemehhanism
Bitterid töötavad eelkõige tänu kommunikatsioonile meie maitseretseptorite ja seedesüsteemi vahel. Kui me tarvitame mõru maitsega taimi, siis aktiveerib see mõruretseptorid keelel. See aktivisatsioon saadab signaali ajusse, mis omakorda annab käsu seedesüsteemile ennast töökorda panna. Ajust läheb signaal seedesüsteemi läbi uitnärvi ning käivitub kaskaad reaktsioone, mille eesmärk on efektiivselt toitu seedida.
Bitterid käivitavad kõik seedemahlad ja tugevdavad seedimist
- Sülg: Bitterid ergutavad sülje tootmist, mis sisaldab seedimist alustavat amülaasi.
- Maohape: Suurendab maohappe ja pepsiini tootmist, toetab valkude lõhustamist, patogeenide hävitamist ja kõrvetiste vältimist. Happeline toidusegu annab pankreasele ja maksale märku ensüümide ja sapi tootmiseks.
- Sapp: Stimuleerib maksa ja sapipõit, parandades rasvade seedimist ja rasvlahustuvate vitamiinide (A, D, E, K) imendumist ning jääkainete eemaldamist.
- Pankrease ensüümid: Toetab rasvade, valkude ja süsivesikute täielikku lagundamist.
Mõju seedimisele
Bitterid parandavad soolestiku liikumist, ennetavad kõhukinnisust ja aitavad tasakaalustada kõhulahtisust. Need reguleerivad greliini taset, vähendades pikemas perspektiivis söögiisu ja ülesöömist. Paranenud seedimine vähendab puhitusi, gaase, valu ja kõrvetisi ning toetab aju-soolestiku tasakaalu.
Bitterite mõju tervisele
- Parem toitainete omastamine: Bitterid käivitavad kõigi peamiste seedemahlade tootmise – maohappe, sapi ja pankrease ensüümide –, mis tagab, et toit laguneb väikesteks osadeks ja organism saab kätte nii vitamiinid, mineraalid kui ka muud elutähtsad toitained. Paranenud sapi tootmine soodustab eriti rasvlahustuvate vitamiinide (A, D, E ja K) imendumist, samas kui pankrease ensüümid aitavad paremini omastada valke, süsivesikuid ja rasvu.
- Seedehäirete leevendamine: Bitterid aitavad vähendada kõhugaaside ja puhituste teket, ennetades seedimata toidu käärimist soolestikus. Need kiirendavad toidu liikumist seedekulglas, vähendades raskustunnet ja kõhukinnisust. Tugevam ja piisav maohape sulgeb tõhusamalt söögitoru sulgurlihase, vältides toidu tagasivoolu ja kõrvetisi.
- Sapipõie tugi: Bitterid stimuleerivad maksa rohkem sappi tootma ning soodustavad sapipõie regulaarset tühjenemist, hoides ära sapi seismise ja paksenemise. See vähendab sapikivide tekkeriski, parandab rasvade seedimist ja toetab maksa loomulikku detoksifikatsiooni, aidates kehal jääkained ja toksiinid tõhusamalt väljutada.
Isu reguleerimine
Bitteritel on omadus isu reguleerida – olgu see siis magusaisu vähendamine või tervisliku isu soodustamine isupuuduse korral. Teadusuuringud on välja selgitanud, et mõru maitse sõna otseses mõttes lülitab välja ajus retseptorid, mis on seotud tungiga suhkru järele ja põhjustavad magusaisu. Bitterid aitavad ajukeemiat reguleerida viisil, mis teeb selle vähem tundlikuks suhkru hulluksajavale mõjule.
Bitteritel on hea mõju soolestiku üleüldisele tervisele
Peale otsese seedimise turgutamise võivad bitterid ka üleüldiselt seedesüsteemi tervist parandada.
- Mikrobioomi parandamine: Bitterid võivad mikrobioomile positiivset mõju avaldada. Mikrobioomiks nimetatakse soolestikus elavat bakterikogukonda. Kuna bitterid soodustavad parema keskkonna loomist läbi efektiivsema seedimise, siis aitab see parem keskkond kasvatada häid baktereid ja pärssida halbu.
- Põletikulisuse vähendamine soolestikus: mõnedel mõrutaimedel on põletikuvastased omadused, mis võivad soolestikku rahustada. See on oluline näiteks kroonilise ärritunud soole sündroomi puhul.
Bitterid soodustavad mürkide väljutamist
Bitterid toetavad keha loomulikke detoksifikatsiooniprotsesse, eriti läbi maksa töö stimuleerimise.
Toksiinide väljutamine: läbi maksa ja sapi toetamise aitavad bitterid kehast toksilisi jääkaineid välja viia.
Maksa töö toetamine: Bitterid toetavad maksa tööd ja sapi tootmist, mõlemad on väga olulised mürkide väljutamiseks. Maks töötleb toksiine ja metaboolseid jääkaineid ning sapp aitab need kehast välja juhtida.
Kliendid bitteritest
MERJE PEEKMA
Peale nelja rasedust on seedimine pidevalt korrast ära. Aga kuu aega kasutasin Bitterit ja tõesti pole enam probleeme olnud. Võtan iga päev.
IREEN LAHT
Peale seda, kui hakkasin bitterit enne õhtusööki paari tilga kaupa võtma, siis pole sapikoolikuid enam olnud. Ja nii on. Nii, et igati hea ja kasulik kraam. 🙂 Enne olid valud umbes kord või paar kuus, kui patustasin. Pidin väga jälgima mida ja millal ja kui palju sõin.
IVI KURG
Ma pean tunnistama, et vahel läheb ikka meelest ära ja mõnikord jääb vahele. Aga olen täheldanud, et magusaisu on tohutult vähenenud ja üldse mingid suvalised isutamised ka. Need on peamised asjad, mis kohe pähe tulevad.
INDREK ANDEMA
Väga hea ja mõnus abiline. Varem olin hädas kõrvetiste ja refluksiga aga peale bitteri kasutamist pole poole aasta jooksul kordagi probleeme olnud. Kannatab ka teravamad toidud ära.
Õunaäädika variant on minu lemmik aga ka alkoholiga on mõnusa maitsega.
Uus pudel on ka väga ilusa disainiga 😉
→ Vaata bittereid ja telli
→ Loe arvustusi
Kasutatud allikad: Frontiers in Microbiology — keefiri mikroobne kooslus, Nutrition Research Reviews — piimakeefiri toite- ja tervisemõju, Nutrition Reviews — keefir ja ainevahetus, PubMed — keefir ja laktoositaluvus, Journal of Dairy Science — keefiri bioaktiivsed ühendid
Loe ka teisi artikleid seedimise kohta
Probiootikumid depressiooni ja ärevushäirete vastu
Seedimist soodustavad toidud
Kõhukinnisus — miks kõht on kinni ja mis aitab?
Kõhugaasid: miks need ei välju?
Kõhupuhitus — mis aitab puhitunud kõhu vastu?
Sapipõis — mida see teeb ja miks sapipõis valutab?
Mis on bitterid — mõrutaimede jõud, mis paneb seedimise tööle
