Kas on võimalik ületada masendus ja ärevus probiootikumide abil?

Probiootikume ehk elus mikroobe, mis piisavas koguses tarvitamisel toovad tervisekasusid inimestele, kes kannatavad psühhiaatriliste häirete all nimetatakse psühhobiootikumideks.

Tegu on eestikeelse kokkuvõttega podcastist „The Role of the Microbiota in Depression and Anxiety with Dr Jason Hawrelak“ (Mikrobioomi roll depressiooni ja ärevushäirete korral dr Jason Hawrelakiga). Seda on täiendatud infokildudega muudest allikatest.

Jason Hawrelaki peetakse üheks juhtivaks eksperdiks seedetrakti häirete ravis looduslike vahenditega. Tema kirg soolestiku mikrobioomi ja probiootikumide vastu algas juba 1999 aastal loodusravi arstiks (naturopath) õppides. Ta jätkas doktorikraadiga uurides soolestiku mikrobioomi, ärritunud soole sündroomi ning pre- ja probiootikumide kliinilist kasutust. Dr Hawrelakil on üle 20 aasta kogemust patsiendite ravis, samaaegselt on ta tegelenud ka nii teadustöö kui loengute andmisega ülikoolides ning loodusraviarstide kursustel. Ta on välja andnud arvukalt publikatsioone, veebikursuseid, artikleid, podcaste jne.

Mikrobioomi ja probiootikumide uuringud depressiooni või ärevushäirete puhul

Mikrobioomi ehk soolestikubakterite koosluse uuringud on hetkel veel vägagi lapsekingades. Umbes 10 aastat tagasi oldi teadmisel, et stress mõjutab soolestikus olevaid baktereid. Alles hiljem leiti, et bakteriaalsel kooslusel, probiootikumidel ja ajul on kahesuunaline mõju – organismi stressiseisund muudab küll mikrobioomi tasakaalu, kuid bakterid omakorda mõjuvad otseselt ajule ja närvisüsteemile.

Mikrobioomi ja probiootikumide kooslus depressiooni ja ärevushäirete puhul

Hetkel ei ole uuringutest välja tulnud, et depressiooni või ärevushäire puhul oleks tegu kindla mikrobioomi tüübiga. Kuna mikrobioomi kooslus on tohutult individuaalne ja erinev, oleks selliste mustrite väljaselgitamiseks vaja suuremaid uuringuid - testida tuhandeid ja tuhandeid patsiente. Väikeste uuringutega on väga raske välja tuua reeglipärasusi nii keerukast andmehulgast. Ilmselt selgubki, et pole olemas selget ühte mikrobioomi tüüpi, mis viitaks vaimse tervise probleemidele. Kuid tõenäoliselt on mitmeid düsbioosi ehk mikrofloora tasakaaluhäire tunnuseid, mis võivad viidata depressioonile ja ärevushäiretele. Järgnevalt on välja toodud faktorid, mida dr Hawrelak mikrobioomi hinnates analüüsib.

Mikrobioomi ja probiootikumide mitmekesisus

Mikrobioomi hindamisel tuleb vaadata laiemat pilti, kui palju mitmekesisust on bakterikoosluses, millised head bakteriliigid ehk probiootikumid on esindatud ning ega ei ole liigselt vohamas patogeenseid baktereid. Väga palju on bakteriliike, kelle toime kohta ei teata veel midagi. Tõenäoliselt on meil 10 aasta pärast mikrobioomi osas palju põhjalikumad teadmised ning oluliselt pikem nimekiri bakteritest koos nende mõju ja funktsioonidega.

Bakterid ja probiootikumid, mis toodavad butüraati

Kasulike soolestikubakterite osas on oluline hinnata, kui suur osakaal on soolestikus selliseid mikroobe, kes osalevad butüraadi tootmises - näiteks faecalibacterium, roseburia bakter, ruminococcaceae jpt.

Butüraat ehk võihape on bakterite ainetegevuse saadus, mis tugevdab soole seinu ning omab äärmiselt tugevat positiivset mõju ajule läbi erinevate toimemehhanismide.

Testides mõõdetakse seda liites kokku kõik bakterid, kes butüraati toodavad. Oluline on süüa toite, mis neid baktereid toidavad ja seega butüraadi tootmist suurendada. Mitmed probiootikumid aitavad tõsta butüraadi tootmist.

Proteobakterid ja nende vähendamine probiootikumidega

Oluline on vaadata sellist bakterirühma nagu proteobakterid. Uuringud näitavad, et depressiooni või ärevushäiretega inimestel on soolestikus väga kõrge proteobakterite tase.

Proteobakterid on suur grupp erinevaid baktereid. Paljud selle rühma bakteritest on nö halvad ehk patogeensed bakterid, tuntumatest näiteks salmonella, shigella, campylobakter ja helicobakter. Need kõik on teada haiguste põhjustajad.

Kõik proteobakterid pole halvad, suur osa neist on lihtsalt erinevad soolestikuelanikud, kes normaalse taseme puhul ei ole problemaatilised. Probleemiks muutub see, kui neid on üleliia. Näiteks sellised bakterid nagu e-coli või klebsiella – kui neid on 0,01% mikrobioomi kooslusest on see normaalne ja ei tekita mingeid probleeme. Kui nende tase jõuab aga 1-3%-ni, tekib neil võimekus tervist otseselt kahjustada.

See toimub ka kaudselt, kuna patogeensed bakterid eritavad endotoksiine ehk lipopolüsahhariide. Endotoksiin tähendab bakterite poolt eritatavat mürki, mis inimest seestpoolt kahjustab.

Sisuliselt võib kehvas seisus mikrobioom meid päevast päeva mürgitada ja haigeks teha.

Proteobakterite toodetud endotoksiinid tekitavad väga tugevat põletikulisust soolestikus ja kogu terves organismis. See võib halvendada seedimist, põhjustada läbilaskva soole sündroomi, veresuhkru kõikumist, kahjustada aju-vere barjääri ning luua kogu organismi põletikulise fooni, mis aju tugevalt mõjutab.

Proteobakterite endotoksiinid mõjutavad meeleolu ka täiesti otseselt. Üks uuring süstis katsealustele väikese koguse bakterite toodetud endotoksiine ning need inimesed kogesid viis tundi tugevat depressiooni ja ärevust.

Proteobakterite hulk võib inimeseti väga palju kõikuda. Kõige kõrgem tulemus, mida Dr. Hawrelak on näinud, on 40% ning kõige madalam 0,05%. Uuringud näitavad, et inimestel, kes elavad läänemaailmas on proteobakterite hulk keskmiselt ca 4% ligi.

Proteobakteritega seostuv põletikulisus ei pruugi avalduda just depressiooni või ärevusena. Uuringud seostavad nende toodetud endotoksiine ka teise tüübi diabeedi, alzheimeri tõve, Parkinsoni tõve, hulgiskleroosi jm haigustega. Endotoksiinid võivad mürgitada ka raku energiatootmisega seotud mitokondreid, seega on need tihti probleemiks ka kroonilise väsimuse sündroomi ning fibromüalgia puhul. Probiootikumidega saab võidelda kõrge proteobakterite taseme vastu.

Probiootikumid ja head bakterid toodavad b-vitamiini

Mitmed soolestikubakterid ja probiootikumid toodavad kõhus meie jaoks bioaktiivses vormis b-vitamiine, mis seejärel soolestiku seintesse imenduvad. Need aktiivsed b-vitamiinid mõjutavad tugevalt meeleolu. isegi minimaalne B-vitamiini puudus häirib ajutegevust, mõjutades nii mõtlemist, keskendumist kui ka tundeid. B-vitamiinid on asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks

Lekkiv soolestik

Depressiooni ja ärevushäiretega inimestel on sageli lekkiv soolestik. Kui soolestiku seinad on kahjustunud, pääsevad seedimata toidu osakesed, jääkained ja mürgid otse organismi teiste keharakkudeni. Lekkiva soolestiku sündroom tähendab põhimõtteliselt soovimatute ainete jõudmist vereringesse. Soolestiku barjäärist mööda pääsenud jääk- ja mürkained hakkavad põhjustama vereringes põletikke, immunsüsteemi reaktsioone ning seedeprobleeme. Need kõik on ajule laastavad ja tekitavad erinevaid sümptomeid, sh meeleoluhäireid, ärevust, väsimust, migreene jne. Probiootikumid võivad otseselt aidata soolestiku seinu taastada.

Seedimiskiirus ja selle testimine

Dr. Hawrelak kasutab oma patsientide puhul lihtsat kodust testi, et välja selgitada kui kiire on nende seedimine. Inimene sööb maisi- või seesamiseemneid (ima närimata, väikese veega alla neelates) ning jälgib siis, millal need ilmuvad väljaheites – millal neid on esimest korda näha ja kui kaua see jätkub. Kasutada võib ka näiteks peeti või sinise toiduvärviga küpsetatud muffinit.

See on nii lihtne test, mis samas võib anda väga kasulikku ja üllatavat infot. Näiteks oli tal üks patsient, kelle kõht käis regulaarselt korra päevas läbi ning tal ei olnud ei kõhulahtisust ega -kinnisust – justkui perfektne seedimine. Aga kui nad seedimiskiirust testisid, siis võttis aega tervelt kümme päeva, et ta näeks väljaheites maisi.

Teisel patsiendil käis kõht läbi 2-3 päeva tagant, mitte iga päev – kaldudes rohkem kõhukinnisuse tüübi poole. Tema seedimiskiiruse tulemuseks tuli 21-26 päeva. Võib ainult ette kujutada kogu seda seedimata toidu massi, mis tema kehas igapäevaselt oli. Mõnikord võib see avalduda krampide, valu või puhitustena, aga teinekord mitte. Kuid kui toit on soolestikus kaua, loob see soodsa pinnase bakteritüüpide elutsemiseks, kes tegutsevad aeglaselt ning lagundavad soolestiku jääkaineid. Nad hakkavad tootma inimorganismile kahjulikke toksilisi ühendeid, mis mõjutavad ka ajutegevust ning nende peamiseks energiaallikaks on soolestiku limakiht, mille kahjustumisel võib tekkida soolepõletik.

Soolestiku läbilaskekiirust saab mõjutada erinevate toidulisanditega - näiteks bitteritega, erinevate probiootikumide ja prebiootikumidega.

Depressiooni ja ärevushäirete looduslik ravi probiootikumide ja toitumisega

Prebiootikumid

Prebiootikumidega on võimalik muutuseid kiirendada ja võimendada.

Prebiootikumid on mitteseeditavad toiduained, mis selektiivselt stimuleerivad heade bakterite kasvu ja aktiivsust soolestikus, seeläbi parandades seedimist ja inimese tervist.

Siinkohal tasub rõhutada selektiivsust – osad inimesed arvavad, et need toidavad kõiki baktereid, aga see pole tõsi. Näiteks kui võtta laktuloosi või fruktooligosahhariide, siis on näha olulist bifidobakterite, akkermansia ja faecalibacterium bakterite tõusu ning samal ajal väheneb proteobakterite ning bacteroidis bakterite osakaal. See töötab üsna kindlalt – võib juhtuda ehk üks inimene 50-st, kellel see nii ei toimi, ülejäänute puhul tekib bakteritekoosluses kiire nihe kirjeldatud suunas.

Dr. Jason Hawrelaki jaoks on prebiootikumid põhiliseks arsenaliks, mida ta kasutab ja ta ei kujutaks oma praktikat ilma nendeta ettegi.

Depressiooni ja ärevushäirete puhul kasutab ta põhiliselt laktuloosi ja fruktooligosahhariide. Kolmas prebiootikum, mis on samuti oluliseks vahendiks meeleoluhäirete ja ärevuse korral on galaktooligosahhariidid. Näiteks ühe uuringu järgi aitas 7g galaktooligosahhariide päevas oluliselt vähendada depressiooni ja ärevushäirete sümptomeid.

Eestis leiab prebiootikume näiteks: - Segu prebiootikum fruktooligosahhariidid koos galaktooligosahhariididega - Via Naturale   Eestisse on lihtne tellida häid tooteid ka iHerbist. - Fruktooligosahhariidid – NOW Nutraflora FOS pulbrina ning Source Naturals FOS kapsli kujul - Segu – Hyperbiotic prebiotic, sisaldab akaatsiapulbrit, rohelist banaani ja artishokki – segu inuliinist, fruktooligisahhariididest jm kiudainetest.   IHerbist tellimisel on abiks Facebooki grupp IHerb Eesti.   Puhast GOS ehk galactooligosacchariide saab tellida: - USA Amazonist: -Bimuno. Selle toote kommentaare lugedes on paljud ärevusele, depressioonile ja uneprobleemidele head abi saanud. - HealthAid GOSPrebio - Klaire Labs Galactomune powder Ilmselt lähevad maksud juurde tellides. Nende toodete puhul võib Eestist näidata, et ei ole saadaval. Sellisel juhul on võimalik kasutada keskkonda MyUS.com, kuhu saad USA aadressile tooted tellida ja siis Eestisse saata. - Iirimaa poest Pure and Naturals – Invivo. Maksusid ei lisandu, kuid saatmiskulu on 20 EUR. Registreerimisel küsib tervisespetsialisti nime, kuid laseb registreerida ka, kui sinna kirjutada, et pole spetsialisti.     Prebiootikume tuleks alustada alati tasakesi ja väikestest kogustest vaikselt ülespoole minnes. Need võivad alguses tekitada kergeid seedeprobleeme. Samas peab teadma, et need võivad tekitada suuremaid probleeme, kui mikrobioom on väga kehvas seisus või kui on tegu SIBO-ga (peensoole bakteriaalse ülekasvuga). SIBO puhul peetakse ainukeseks turvalisemaks prebiootikumiks PHGG-d (partially hydrolyzed guar gum).  PHGG saab tellida: - Saksa amazonist Optifibre. Makse ei lisandu Euroopa liidust tellides.

Keto/low carb dieet ja vajalikud pre- ja probiootikumid

Inimesed, kes on low carb (madala süsivesikute sisaldusega) või keto dieedil, jätavad sageli toidust ära läätsed, oad ja kaunviljad. Need on aga põhiliseks galaktooligosahhariidide allikaks. Selle tulemusena sureb bakteripopulatsioonis välja faecalibakter.

Selliste dieetide puhul tõusevad tänu kõrgemale valgu ja rasvade sisaldusele ning madalamale kiudainete sisaldusele ja kõrgele sapi tootmisele sageli sellised bakterid nagu bacteroides, alistipes, osad valku lagundavad proteobakterid või sappi söövad proteobakterid näiteks bilophila. Alistipes ja bilophila, kes armastavad sappi, kasvavad just rasvarikaste dieetide peal. Erinevad rasvad mõjuvad siiski erinevalt – avokaado, oliivõli ning pähklid-seemned nende taset ei tõsta. Kuid kui tarvitada rohkem gheed, pekki, võid, kookosõli, palmiõli või piimarasvasid üldisemalt – siis kasvavad enamasti just need bakteritüübid.

Tervislikumat tüüpi keto puhul, kus süüakse rohkem värsket taimset materjali ning ka eelpoolnimetatud taimseid rasvu, on selliseid probleeme vähem. Kuid üldisemalt on keto puhul murekohaks just butüraate tootvate bakterite säilitamine kõhus, kuna nad vajavad toiduks resistentset tärklist või oligosahhariide, mida saab täisterast, kaunviljadest ja köögiviljadest. Kui need toidust välja jätta on butüraati tootvaid probiootikume väga raske toita, isegi kui süüa iga päev palju rohelist.

Seetõttu võiks keto dieedi puhul kaaluda selliste lisandite juurde võtmist nagu psüllium, PHGG (partially hydrolyzed guar gum), rohelise (toore) banaani jahu ning kartulitärklis.

On täiesti võimalik püsida ketoosis ning samal ajal hoida oma butüraaditootjaid elusa ja toimekana. See ei ole küll päris sama, kui mitmekesise toidu söömine, mida butüraaditootjad armastavad. Siiski on võimalik nii põhitegijaid ilusti elus hoida ja mitte põhjustada bakterite ökosüsteemi tasakaalutust.

Eestist saab tellida: - Psüllium näiteks Fitpointist   Eestisse on lihtne tellida häid tooteid ka iHerbist. - Psüllium – Now Foods Psyllium husk kapslitena, Now Foods Psyllium husk pulbrina, Source Naturals Psyllium husk pulbrina - Rohelise banaani pulber - Let's Do Organic Green Banana Flour, MRM Nutrition Raw Organic Green Banana Powder   PHGG saab tellida Saksa Amazonist - Optifibre

Näiteks oli dr. Hawrelakil patsient, kes sõi põhiliselt ainult liha ning tema mikrobioomis oli vaid 2% baktereid, kes suudavad butüraati toota. Seal oli väga palju alistipes ja bacteroides esindajaid. Hetkeks kui ta dr Hawrelaki juurde jõudis ei suutnud ta üldse ilma tugevate sümptomiteta enam kiudaineid seedida, sest ta soolestik oli äärmiselt põletikulises seisus.

Peab arvestama, et 70% meie soolestiku energiavajadusest tuleb lühikese ahelaga rasvhapetest nagu butüraat. Kui me neid ei saa, siis on sellel soolestiku tervisele kehvad tagajärjed.

Alistipes on samuti vägagi murettekitav. Depressiooni ja ärevushäirete uuringute hulgas on mitmeid, mis leiavad suurel hulgal alistipes baktereid võrreldes tervete inimestega. Kuid Dr Hawrelaki kogemus näitab, et see populatsioon on vägagi muudetav, muutes rasvade tarvitamist - rohkem oliivõli, rohkem omega-3 ja vähem küllastunud rasvasid.

Psühhobiootikumid – probiootikumid, mis mõjutavad ajutegevust

Psühhobiootikumi definitsiooniks on: elus mikroobid, mis piisavas koguses tarvitamisel toovad tervisekasusid inimestele, kes kannatavad psühhiaatriliste häirete all. Ka nende avastuste puhul oleme alles algstaadiumis. Viimastel aastatel on siiski tulnud välja mitmeid olulisi uuringuid.

Üle terve maailma erinevates kohtades üritatakse leida probiootikumitüvesid, mis on just ajule kasulikud. Esimene küsimus, mille ees ollakse, on – milliseid omadusi bakterite puhul üldse otsida. Probiootikumid, mis muudavad meeleolu, on selgelt erinevad nendest, mida vajame näiteks kõhulahtisuse puhul. Ilmselt saab meil mõne aasta pärast olema palju spetsiifilisem valik eri probiootikume erinevate seisundite raviks.

Praeguseks on olemas mõned probiootikumitüved, millel on välja selgitatud efektiivsus stressisituatsioonide, depressiooni ja ärevushäirete puhul ja mida Jason Hawrelak oma patsientidel kasutab. Need on näiteks:

• Lactobacillus acidophilus LA-5
• Bifidobacterium BB-12
• Lactobacillus helveticus R0052
• Bifidobacterium longum R0175

Psühhobiootikumide toimemehhanismid

Hetkel pole veel välja selgitatud kõiki mehhanisme, kuidas probiootikumid aju mõjutavad, kuid mõned teadaolevatest on järgmised:

• hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealiste telje (HPA-telg) reguleerimine. HPA telg on põhiline neuroendokrinoloogiline stressireaktsiooni süsteem, mille toimimine põhineb mitmetel hormonaalsetel signaalidel, näiteks kortisooli tootmisel stressisituatsioonides. Kui HPA telg on tasakaalust väljas, on inimene tundlikum ohusignaalide suhtes, tema meeleolu on kehv ning kognitiivsed funktsioonid ja mälu kannatavad. Hiljutised uuringud näitavad, et soolestiku mikrobioom mõjutab HPA-telge väga tugevalt. Näiteks on uuringud näidanud, et sellised probiootikumitüved nagu lactobacillus helveticus R0052, bifidobacterium longum R0175 ning lactobacillus plantarum 299v tasakaalustavad väga tugevalt stressireaktsiooni ning kortisooli tootmist.
• Immuunsüsteem ja põletikulisuse vähendamine. Nagu eelnevalt kirjeldatud on aju väga mõjutatud organismi üleüldisest põletikulisusest. Kuid ajus on immuunsüsteemil omaette roll ning mitmeid olulisi mehhanisme, mis aju tööd otseselt mõjutavad. Mikrogliia rakud on põhilised närvisüsteemi immuunrakud ning need moodustavad kõigist ajurakkudest lausa ca 10%. Viimaste aastate jooksul on need palju tähelepanu saanud, sest on leitud, et neil on roll peaaegu kõigis patoloogilistes protsessides, mis ajus aset leiavad. Mikrobioomil on tugev mõju mikrogliia rakkudele.
• Neurotransmitterite ja trüptofaani tootmine. On avastatud probiootikume, kes toodavad soolestikus näiteks serotoniini, dopamiini, GABA-t, atsetüülkoliini jne – need on neurotransmitterid, mis otseselt mõjutavad aju tööd läbi keemiliste signaalide. Osad bakterid (näiteks bifidobacteria infantis) toodavad ka trüptofaani, mis on serotoniini tootmiseks vajalik eelaine.
• Lühikese ahelaga rasvhapped – butüraat, atsetaat ja propionaat. Need on bakterite ainetegevuse saadused, millel on ajutegevusele tugev mõju.
• Uitnärvi kommunikatsiooni parandamine. Uitnärv on peaaju pikim närv, mis on sidekanaliks aju ja paljude organite, sh soolestiku vahel. On probiootikume, mis aitavad aju-soolestiku vahelist kommunikatsiooni tasakaalustada ja parandada. Näiteks kui hiirtel uitnärv läbi lõigati, siis probiootikumi lactobacillus rhamnosuse võtmisel ei esinenud neil ärevusnähte, mis muidu sellise protseduuri puhul tekivad. Tähendab see bakter aitas uitnärvi kommunikatsioonil siiski toimida vaatamata vigastusele.

Kust tellida konkreetsete tüvedega probiootikume:   Iirimaa poest Pure and Naturals – Invivo Mind + Mood. Maksusid ei lisandu, kuid saatmiskulu on 20 EUR. Registreerimisel küsib tervisespetsialisti nime, kuid laseb registreerida ka, kui sinna kirjutada, et pole spetsialisti.   Facebookis on ka grupid Probiootilise jogurti valmistamine ning Probiootikumide kodus valmistamine, mis õpetavad spetsiaalseid baktereid piima peal kasvatama, teheks seega superjogurteid. Jogurtimasina ostmisel tasub eelnevalt teha hinnavõrdlus. Kodumasinate täishindu ja järelmaksupakkumisi saab tasuta võrrelda järelmaksu võrdlusportaalis maksetingimused.ee

Arendusjärgus olevad uudsed probiootikumid

Hetkel turul olevad probiootikumikompleksid on sageli väga sarnased. Tulevikus peaksime nägema oluliselt rohkem individualiseeritud tooteid erinevate probleemide jaoks.

Põnev on see, et turule on tulemas ka täiesti uut tüüpi probiootikume, mis sisaldavad näiteks selliseid bakteritüvesid nagu akkermansia, eubacterium ning bütüraati tootev clostridia. Need on probiootilised tüved, mis tõenäoliselt mängivad terve soolestiku ja seedimise juures palju suuremat rolli, kui praegused probiootikumitüved.

Uue generatsiooni probiootikumid baseeruvad tõenäoliselt palju rohkem teadmistel, mis on meie kõhu tervise jaoks tõeliselt olulised bakterid. Praeguste probiootikumide arendamisel mängis suurt rolli see, et polnud tehnoloogiat, millega mõõta, mis bakterid kõhus on ning arvati, et laktobatsillid moodustavad palju suurema osa, kui tegelikult.

Bitterid ehk mõrutaimed

Bitterid on mõrutaimed, mis käivitavad seedeorganid efektiivsemaks seedimiseks. Seedesüsteem käivitub teatud signaalide peale ning mõru maitsega taimed käivitavad kogu selle signaalide jada, mis kogu seedimist ergutab. Keelel olevad mõruretseptorid on seotud närviühendustega, mis lähevad ajutüvesse ning sealt saadab aju läbi uitnärvi signaali süljenäärmetele ning kogu seedesüsteemile edasi - maole, pankreasele ning maksale ja sapipõiele. Magu hakkab tootma maohapet, maks ja sapipõis sappi, pankreas seedeensüüme.

Bitterid mõjutavad ka hormoonsignaale, mis reguleerivad isu. Maos aitavad nad toota seedeensüüme, mis aitavad b-vitamiine sünteesida.

Kuidas bitterid mikrobioomi ja probiootikume aitavad

Kõhus olev bakterikooslus on eelkõige mõjutatud keskkonnast. Ühelt poolt mõjutab tugevalt millist toitu me sööme ja millega baktereid toidame. Teiselt poolt muudab soolestiku keskkonda tugevalt see, kuidas meie seedeorganid – magu, maks, sapipõis ja pankreas - töötavad.

Bitterid aitavad tõsta maohapet. Maohappe tootmine on oluline mitmel põhjusel. Esiteks on kõrge maohape kaitse väljastpoolt tulevate halbade bakterite vastu. Kui magu ei suuda piisavalt hapet toota, siis on inimene haavatav erinevate bakterirünnakute osas – maohape tapab patogeensed bakterid tõhusalt. Kui seda ei toimu, võivad soolestikus halvad bakterid vohama hakata.

Lisaks on maohappel oluline roll toit lõhustada ja paremini seedida. Kui see toimub poolikult, jääb seedesüsteemi seedimata toit kauaks lagunema. Pikalt seedesüsteemis hapnev toit on hea kasvulava kahjulikele bakteritele.

Poolseeditud toit jõuab maost peensoolde ning seal ladestudes võib aidata kaasa SIBO (small intestine bacterial overgrowth) ehk peensoole bakteriaalse ülekasvu tekkele. Üldiselt elutseb suurem osa bakteritest jämesooles, peensooles on mikroobe oluliselt vähem. Kui peensooles hakkavad bakterid võimust võtma, võib see tekitada palju erinevaid terviseprobleeme.

Bitterid aitavad seedimiskiirust normaliseerida. Depressiooni ja ärevushäirete puhul oli üheks väljatoodud tunnuseks seedimiskiiruse langemine. Seedimiskiirus (toidu liikumine läbi seedekulgla söömisest väljutamiseni) võiks olla 16-24 tundi. Kui see on kiirem kui 12 tundi, tähendab, et toit liigub läbi ilma et vajalikud toitained jõuaks imenduda. Kui see on aga pikem kui 24 tundi, tähendab, et sind hakkavad mõjutama bakterite ainevahetusjäägid, mida eritavad sellised patogeensed bakterid, kes pikalt seedesüsteemi jäänud toitu armastavad. Lisaks imenduvad tagasi erinevad muud jääkained, millest su keha üritab vabaneda. Näiteks väljutab organism mitmeid toksiine sapiga, mis peaks väljaheites välja tulema, kuid pika seedimisaja korral imendub tagasi. Sisuliselt on tegu enesemürgitamisega läbi bakterite toodetud endotoksiinide ning väljutatavate toksiinide tagasi imendumisega. Kuna bitterid panevad seedeelundid õigesti tööle, siis kiirendavad nad seedimiskiirust liiga aeglase puhul ning samas aeglustavad näiteks kõhulahtisuse puhul, mille korral seedimine on liiga kiire.

Kõrge maohape on oluline ka sapi ja pankrease käivitamiseks. Sapp on aluselisema koostisega ning kui happeline toidusegu jõuab maost peensoolde, annab see signaali sapi tootmiseks, et happelisust neutraliseerida. Samuti aitavad bitterid otsese signaalina nii sappi kui pankrease ensüüme toota. Sapp aitab eelkõige rasvade lõhustamisel ja seedimisel. Pankrease ensüümid lõhustavad laia ampluaad erinevaid toiduosasid. Hästi lõhustatud toit tähendab jällegi, et see on söögiks meile, mitte halbadele bakteritele. Lisaks, kui omandame toidust hästi vitamiinid ja mineraalid, siis need on aluskiviks, et toota veelgi paremini seedeensüüme, maohapet jmt. Ehk et see töötab ringmudelina, muutes seedimist veelgi paremaks.

Kuidas bittereid tarvitatakse

Bittereid võetakse 5-15 minutit enne sööki, et seedimine käivitada. Kasutatakse umbes pipetitäis korraga ja hoitakse suus, et maitset võimalikult palju tunda. Kui enne sööki ununes, võib võtta ka peale sööki. Tarvitada võiks paar kuud järjest, kuid bittereid võib hea seedimise jaoks kasutada ka pikaajaliselt.

Bitterid on saadaval kahes variandis – alkoholiga ja maheda õunaäädikaga

Alkohol tõmbab mõruained taimedest kõige efektiivsemalt välja, seega tegu on kange ekstraktiga. Maitselt on see tugevalt mõru ning alkohol annab sinna juurde kibeda nüansi. Paljudele siiski istub hästi. Säilib kuni aasta ning ei pea külmkapis hoiustama.

Maheda õunaäädika ekstrakt on korraga nii tugevalt mõru, kui hapu. Mahe õunaäädikas on ise ka seedimist toetav ning aitab maohapet tõsta. Säilib avatuna vähemalt 3 kuud, võib igaks juhuks külmkappi panna kuid peaks olema ok ka toatemperatuuril.

Kasutatud allikad:

https://podcasts.apple.com/ee/podcast/health-happiness-human-kind/id952917148?i=1000503333726&fbclid=IwAR1Np_bzRGMsearpvckARNPCOlPnM6_GqNE4tQfv5Hhgl9q0iwsCJethF7g

https://novaator.err.ee/916828/mida-kauem-on-toit-soolestikus-seda-rohkem-tekib-seal-aeglasi-baktereid

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7767237/

Can Gut Bacteria Impact Our Mood?: Examining the Gut-Brain Axis

The Gut May Be The Door to Effective Depression Treatment