(+372) 51 555 02
triin@bitetheplant.eu
0
0,00 €
0 toodet
Keefiri kasulikkus seisneb seedimise parandamises, kolesterooli, vererõhu ja põletikulisuse alandamises, antibakteriaalses toimes, immuunsüsteemi parandamises, laktoositalumatuse vähendamises, vähist taastumise toetamises ning paljus muus.
Keefir on kääritatud piim, mis on toodetud keefiriteradest. Need sisaldavad spetsiifilist ja keerulist sümbiootilises ühenduses elavate bakterite ja pärmide segu. Keefiri toiteväärtus varieerub sõltuvalt piima koostisest, kasutatud terade mikrobioloogilisest koostisest, käärimisajast/temperatuurist ja säilitustingimustest.
Viimasel ajal on keefir tekitanud suurt huvi teadusringkondades, kuna sellel on palju kasusid tervisele. Mitmed teadusuuringud näitavad, kuidas keefiril on tervendav mõju. Läbi aegade on keefirit kirjeldatud kui probiootilist jooki, mis edendab tervist ja mida on samal ajal lihtne ja odav kodus ise valmistada.
Keefiri regulaarset tarvitamist on seostatud seedimise ja laktoositaluvuse paranemisega, antibakteriaalse toimega, kolesterooli vähenemisega, vererõhu alanemisega, veresuhkru parema kontrolliga, vähivastase ja põletikuvastase toimega ning allergiate paranemisega.
Tegu on üsna iidse joogiga — seda on inimesed tarvitanud tuhandeid aastaid. Kõige vanemad jäljed keefiri tarvitamisest pärinevad 4000 aasta tagant Hiinast. Kuna tegu on elusorganismiga, on eri piirkondades eri päritoluga tüved. Üks tuntumaid levikuid algas Kaukasusest, kust keefir jõudis Venemaale ja sealt edasi kogu Nõukogude Liidu aladele, Euroopasse ja Ameerikasse. Nimi ise tuleb türgikeelsest sõnast „keyif“, mis tähendab „hea enesetunne peale söömist“.
Valmiskääritatud keefir sisaldab rikkalikult vitamiine. Vitamiinisisaldus oleneb kasutatava piima kvaliteedist, keefiri terades leiduvatest mikroorganismidest ja valmistusviisist. Keefir sisaldab vitamiine B1, B2, B5, C, A ja K ning karoteeni. Käärimisprotsessi käigus suureneb B6, B12, B9, B7, B1 ja B2 kontsentratsioon.
Mineraalidest on keefir hea magneesiumi, kaltsiumi ja fosfori allikas. Lisaks leidub kefiris selliseid mineraale nagu tsink, vask, mangaan, raud ja molübdeen.
Keefiri kasulikkus seisneb eelkõige selle rikkalikus mikrobiootilises koosluses. Keefiris ja selle terades sisalduv mikrobioota sisaldab arvukalt piimhappe- ja äädikhapperühmadest pärit bakteriliike, kasulikke pärme ja seeni, mis kokku tekitavad keerulise sümbiootilise koosluse. Selles koosluses toodavad pärmid vitamiine, aminohappeid ja muid bakterite jaoks olulisi kasvufaktoreid. Samuti kasutatakse bakterite ainevahetusprodukte pärmseente energiaallikana.
Keefiris sisalduvate erinevate bakteriliikide arv ulatub 22-st 61-ni. Enamik neist mikroobidest kuuluvad bakteriperekondadesse Lactobacillus ja Acetobacter, kusjuures eriti levinud on sellised Lactobacillus liigid nagu L. kefiranofaciens, L. kefiri ja L. parakefiri. Lisaks on keefiris suur pärmipopulatsioon, peamiselt perekondadest Saccharomyces ja Kluyveromyces. Keefiris sisalduvate elusate mikroobide sisaldus on muljetavaldav ning koosmõjus on neil tervisele tugev mõju. Keefiri mikroobne koostis varieerub ka sõltuvalt keefiri terade päritolust, töötlemisel kasutatud erinevatest tehnikatest, ruumitemperatuurist, kasutatava piima liigist ja koostisest, säilitustingimustest jne.
Keefiril on lai valik olulisi tervisele kasulikke omadusi. See võib aidata ravida juba tekkinud terviseprobleeme või hoida head tervist ja ennetada haigestumisi. Tervisele on kasulikud kääritamisel tekkivad erinevad bioaktiivsed ühendid ning mitmekesine bakterikooslus, mis inimese organismiga sünergias aitab tervist toetada.
Piimatooted sisaldavad piimasuhkrut ehk laktoosi ning suur osa inimesi ei seedi laktoosi hästi, kuna ei tooda piisavalt selleks vajalikku ensüümi. Keefiriterad sisaldavad laktoosi lagundavat ensüümi ning kääritamisprotsessi käigus söövad bakterid suure osa laktoosist ära. Seega sisaldab keefir vähem laktoosi ning võib paremini sobida ka laktoositalumatutele.
Kuid see pole ainuke mõju – uuringud on näidanud, et keefiri tarvitamine aitab parandada laktoosi seedimist ning vähendada sellest tulenevaid sümptomeid. Seega ei pea laktoositalumatuse puhul keefirit kartma – võimalik, et see hoopis aitab!
Ka kaseiinitalumatuse puhul on keefir sageli talutav, sest bakterid eelseedivad piimavalgud käärimise käigus. Kui kaseiin on probleem, tasub keefirit teha kitse- või lambapiimast — nende kaseiinivalk on väiksem ja seda talutakse tihti paremini.
Keefiri kasulikkus on tõestatud bakteriaalsete infektsioonide puhul. Keefir aitab võidelda erinevate halbade bakteritega, näiteks nagu Salmonella, Shigella, Staphylococcus, Helicobacter pylori, Escherichia coli, Enterobacter aerogenes, Proteus vulgaris, Bacillus subtilis, Micrococcus luteus, Listeria monocytogenes, Streptococcus pyogenes. Keefir on ka võimas abivahend võitlemaks kandida pärmseene vohamise vastu.
Keefir aitab vana sappi organismist väljutada ning turgutab maksa tootma juurde värsket sappi. Sellega seoses väljub organismist ka kolesterool ning stabiliseerub selle tase.
Keefiris sisalduvad probiootikumid aitavad soolestikus mikrobioomi kooslust. Tervemat mikrobioomi seostatakse parema ainevahetusega ning vähenenud riskiga südame-veresoonkonna haigusteks. Mõned uuringud viitavad sellele, et probiootikumid võivad langetada LDL ("halva") kolesterooli ja tõsta HDL ("hea") kolesterooli taset, lõhustades sapisoolasid, mis omakorda mõjutab kolesterooli ainevahetust. Keefiri kasulikkus seisneb seega kolesterooli tasakaalustamises.
Keefir on rikas ka bioaktiivsete ühendite, sealhulgas peptiidide poolest, mis tekivad fermentatsiooniprotsessi käigus. On näidatud, et mõnel neist ühenditest on kolesterooli alandavad omadused. Need võivad pärssida kolesterooli imendumist soolestikus või kiirendada kolesterooli lagunemist organismis.
Keefiri kasulikkus seedimisele tuleb selle probiootiliste ainete sisaldusest ja käärimisprotsessi käigus tekkivatest kasulikest jääkainetest. Tulemuseks on parem seedimine, parem laktoositaluvus ja soolestiku mikrobioomi tugevdamine. Keefir sobib hästi kokku teiste seedimist soodustavate toitudega.
Keefiris sisalduvad probiootilised mikroorganismid taluvad hästi mao happelisi tingimusi ja sapisoolasid. See võimaldab neil jõuda soolestikku, kus nad saavad avaldada oma kasulikku mõju. Head bakterid kinnituvad soolestiku limaskestale ning toodavad aineid, mis pärsivad halbade bakterite vohamist. Keefiri koostis, sealhulgas selle mikrobioloogiline ja keemiline koostis, parandab soolestiku keskkonda ja toetab soolestiku mikrobioomi tasakaalu.
Uurides keefiri kasulikkust immuunsüsteemile, on mitmes uuringus ja ülevaates rõhutatud selle võimalikku kasu tänu selle rikkalikule probiootikumide sisaldusele. Keefiril on oluline roll immuunsüsteemi parandamisel. Tsütokiinid on rakkude poolt toodetud valgud, mis aitavad rakkudel omavahel suhelda ning need võivad olla nii põletikku tekitava kui rahustava mõjuga. Keefir mõjutab tsütokiinide tootmist positiivses suunas ning rahustab liigset põletikutekitamist ning immuunsüsteemi ülereageerimist, mis toimub autoimmuunhäirete korral. Samaaegselt tõstab see immuunsüsteemi võimekust adekvaatselt toimida infektsioonide ja viiruste kaitseks. Suur osa keefiri kasulikkusest immuunsüsteemile tuleb tõenäoliselt tänu mikrobioomi koosluse parandamisele kõhus.
Keefiri kasulikkus vaimsele tervisele tuleb tänu soolestiku ja aju vahelisele seosele. Keefiris sisalduvad probiootikumid mõjutavad kesknärvisüsteemi, reguleerides ajukeemiat, stressireaktsiooni ja mälu. Keefir aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele toimimisele, pakkudes märkimisväärsel hulgal kasulikke baktereid, mis aitavad parandada meeleolu ja vähendada ärevuse sümptomeid. Soolestik ja aju on omavahel tihedas seoses ning soolestiku tervis aitab vähendada depressiooni ning tunda ennast rahulikumana.
Loe ka täpsemalt mikrobioomi rollist depressiooni ja ärevushäirete leevendamisel.
Keefir parandab heade bakterite kooslust soolestikus ning parandab soolestiku tervist, ainevahetust ja rasvade ladustamist. Ainevahetuse parandamine aitab kaasa kaalujälgimisele, suurendades keha võimekust rasvu ja suhkruid tõhusamalt töödelda. Keefiri tarvitamine kehakaalu kontrollimiseks peaks olema üks osa tasakaalustatud toitumisest ja tervislikust eluviisist.
Proovi keefirit koos bitteritega, mis vähendavad magusaisu!
Keefir sisaldab K2-vitamiini ja kaltsiumi, mis on luude jaoks olulised toitained. Need toitained aitavad ennetada osteoporoosi, parandades kaltsiumi imendumist ja luutihedust.
Keefir on pälvinud tähelepanu oma potentsiaalsete vähivastaste omaduste tõttu. Uuringute ülevaade näitab, et keefir võib mängida rolli vähktõve ennetamisel ja ravimisel. Need näitavad järjekindlalt keefiri kasulikku mõju erinevatele vähivormidele, näiteks rinna-, jämesoole-, naha- ja maovähile, leukeemiarakkudele ja erinevatele sarkoomidele. Arvatakse, et keefiri bioaktiivsed komponendid, nagu peptiidid ja polüsahhariidid, aitavad kaasa nendele vähivastastele toimetele, tõenäoliselt kasvajarakkude paljudemise pidurdamise ja nende rakkude tapmise kaudu.
Keefir on tuntud oma antimikroobse toime poolest, mis on tingitud selle mitmekesisest mikroobikoostisest. Head mikroobid toodavad aineid, mis pärsivad kahjulike bakterite ja seente kasvu, aidates seega võidelda infektsioonide vastu.
Keefiri mikroorganismide antimikroobne toime võib tuleneda erinevatest toimeviisidest. Pakutud mehhanismide hulgas on mikroorganismide võime kinnituda soole epiteelile, mis takistab patogeenide kinnitumist. Keefirist isoleeritud bakteritel ja pärmidel on näidatud in vivo ja in vitro antimikroobset toimet enteropatogeensete bakterite ja rikastavate seente vastu.
Keefiris olevad probiootilised bakterid ja pärmid vähendavad põletikku.
Imuunsüsteemi moduleerides: Keefir tasakaalustab immuunsüsteemi ja paneb selle toimima põletikuvastaselt. See mõjutab signaalvalkude ehk tsütokiinide tootmist, mis mängivad olulist rolli immuunvastuses, aidates vähendada kroonilist põletikku.
Soolestiku tervise parandamine: Keefiris sisalduvad probiootikumid parandavad soolestiku tervist, soolebarjääri funktsiooni ja muudavad soolestiku mikrobiootilist koosseisu. Soolestiku mikrobioota koostis on seotud põletiku vähenemisega mitte ainult soolestikus, vaid kogu kehas.
Põletikumarkerite vähendamine: Uuringud on näidanud, et keefiri tarbimine võib viia spetsiifiliste põletikuliste markerite taseme vähenemiseni veres. Nende markerite hulka kuuluvad C-reaktiivne valk (CRP), tuumornekroosifaktor-alfa (TNF-α) ja interleukiin-6 (IL-6), mida tavaliselt seostatakse põletikuliste haigustega.
Mõju kroonilistele haigustele: Tänu oma põletikuvastasele toimele on uuritud keefiri potentsiaali krooniliste põletikuliste haiguste ennetamisel või ravimisel - näiteks südamehaigused, diabeet ja teatud autoimmuunhaigused.
Kuna keefir vähendab põletikku terves kehas, väljendub see ka särava nahaga. Tasakaalustatud soolestiku mikrobioom võib aidata leevendada selliseid probleeme nagu ekseem, akne ja psoriaas. Keefiri kasulikkus nahale tuleb nii seespidisest kui välispidisest tarvitamisest.
Keefiri antimikroobsed omadused takistavad kahjulike bakterite ja pärmseente kasvu nahapinnal. See võib aidata ravida aknet ja nahainfektsioone.
Mõned uuringud näitavad, et keefiri tarvitamine võib parandada naha niiskustaset ja tugevdada naha barjääri tugevust. See on oluline naha tervise säilitamiseks ning kuivuse ja ärrituse vältimiseks.
Keefir sisaldab antioksüdante, mis kaitsevad nahka vabade radikaalide ja keskkonnasaasteainete põhjustatud kahjustuste eest. See aitab aeglustada naha vananemisprotsessi ning ennetada enneaegseid kortse.
Lisaks on uuritud keefiri kasutamist otse nahal. Keefiris sisalduv piimhape alfa-hüdroksühape (AHA) koorib õrnalt nahka. See aitab eemaldada surnud naharakud, soodustades siledamat ja säravamat jumet. Keefiris sisalduv piimhappe kooriv toime võib aidata parandada ka naha tekstuuri ja tooni, vähendades peeneid jooni, kortse ja naha värvimuutusi. Keefir on ka hea rasvade ja valkude allikas, aidates niisutada nahka, jättes selle pehmeks ja niisutatuks.
Keefiris sisalduvad probiootikumid aitavad tasakaalustada naha mikrobioomi, soodustades kasulike bakterite kasvu ja pärssides kahjulikke mikroorganisme. See tasakaal on oluline naha tervise säilitamiseks ning võib aidata vähendada akne ja muude nahainfektsioonide esinemist.
Keefiri kasulikkus selliste seisundite puhul nagu ekseem, rosacea ja tundlik nahk tuleb tema põletikuvastastest omadustest, mis leevendavad ärritunud nahka.
Mõned keefiri komponendid võivad aidata kiirendada naha paranemisprotsessi, aidates parandada nahakahjustusi, mis on tekkinud lõikuste, hõõrdumiste või põletuste tagajärjel.
Ise kääritatud keefiri kasulikkus on palju võimsam, kui poe omal. Isetehtud keefir võib sisaldada 60-70 erinevat bakteritüve kõrgetes kogustes, poes tehtud aga vaid 6-7 tüve. Kodus tegemine on lihtsam, kui arvata võiks — allpool on täpne juhend ja soovitus, millised terad võtta.
Keefiri tegemine kodus on ülilihtne — oluliselt lihtsam kui näiteks jogurti valmistamine, milleks on vaja eraldi masinat. Keefiri võid lihtsalt lauanurgale unustada ja päeva-paari pärast ongi valmis.
Mida on vaja:
Valmistamise käik
Nipp: kui tahad keefiritegemisest puhkust võtta, pane terad värske piimaga külmkappi puhkama. Nii säilivad nad umbes nädala.
Keefir ei pea olema ainult jook:
Ketosana keefiriterade looja Gilbert Gaumerd kirjutab nii:
„10 aastat tagasi olin ma väga haige. Käisin vaevaliselt kepiga ja mu tervis läks aina halvemaks, hoolimata toitumise muutmisest. Hakkasin uurima mikrobioomi rolli oma tervises. Kombucha tegi kõik hullemaks. Siis soovitas sõber keefirit — proovisin esmalt vesikeefirit ja see töötas, enesetunne hakkas paranema. Julgust tuli juurde ja katsetasin ka piimast tehtud keefirit; maitse ei olnud alguses meeltmööda, aga nädalaga harjus soolestik sellega ära.
Kuna olen töötanud toidulisandite tootmises, hakkasin läbi töötama tuhandeid keefiri kohta tehtud uuringuid ja avastasin, et keefiri bakterikooslust on võimalik täiustada. Mul võttis umbes aasta, et kaevata välja 1960ndatel ühe prantsuse uurija väljatöötatud protokollid ja alustada oma terade täiustamist. Tulemus oli dramaatiline — mu tervis paranes hüppeliselt.
Aja jooksul sai selgeks, et täiustatud terad annavad oluliselt tugevama mõju kui need, mis tavaliselt gruppides ringlevad. Suhtlesin ka teiste keefiriekspertidega, näiteks Dominic Anfiteatro ehk The Kefir Man, ja arendasin terasid edasi anaeroobsetes tingimustes. Nüüdseks on arstid ja loodusravi spetsialistid Ketosana terasid juba seitse aastat soovitanud.“
Telli Ketosana keefiriterad otse tootjalt. Kasuta koodi BITETHEPLANT ning saad hinnaalandust!
Nipp: telli sõbraga kahepeale üks ports. Keefiriterad paljunevad kasutamise käigus ning varsti on teil olemas piisav kogus mõlema jaoks.
Keefir toob soolestikku kasulikke baktereid — aga bakterid saavad tööd teha alles siis, kui toit on korralikult lagundatud. Just seda teeb teine pool: mõru maitse enne sööki käivitab maohappe, sapi ja ensüümid, nii et toit ei jää soolestikku käärima. Keefir ja bitterid töötavad seedimise eri otstest ja täiendavad teineteist hästi.
Bitterid on mõrutaimede ekstraktid, millel on seedimist toetav ja turgutav mõju. Neid ekstrakte kasutatakse enamasti vedelikuna ning neil on väga tugev mõrkjas maitse. Põhiline mehhanism läbi mille bitterid toimivad on seedesüsteemi stimuleerimine, et keha hakkaks ise efektiivsemalt tootma maohapet, seedeensüüme ja sappi, mis kõik on olulised seedeprotsessi täiuslikumaks toimimiseks ning toidu lõhustamiseks ning toitainete omandamiseks.
Bitterid töötavad eelkõige tänu kommunikatsioonile meie maitseretseptorite ja seedesüsteemi vahel. Kui me tarvitame mõru maitsega taimi, siis aktiveerib see mõruretseptorid keelel. See aktivisatsioon saadab signaali ajusse, mis omakorda annab käsu seedesüsteemile ennast töökorda panna. Ajust läheb signaal seedesüsteemi läbi uitnärvi ning käivitub kaskaad reaktsioone, mille eesmärk on efektiivselt toitu seedida.
Bitterid parandavad soolestiku liikumist, ennetavad kõhukinnisust ja aitavad tasakaalustada kõhulahtisust. Need reguleerivad greliini taset, vähendades pikemas perspektiivis söögiisu ja ülesöömist. Paranenud seedimine vähendab puhitusi, gaase, valu ja kõrvetisi ning toetab aju-soolestiku tasakaalu.
Bitteritel on omadus isu reguleerida – olgu see siis magusaisu vähendamine või tervisliku isu soodustamine isupuuduse korral. Teadusuuringud on välja selgitanud, et mõru maitse sõna otseses mõttes lülitab välja ajus retseptorid, mis on seotud tungiga suhkru järele ja põhjustavad magusaisu. Bitterid aitavad ajukeemiat reguleerida viisil, mis teeb selle vähem tundlikuks suhkru hulluksajavale mõjule.
Peale otsese seedimise turgutamise võivad bitterid ka üleüldiselt seedesüsteemi tervist parandada.
Bitterid toetavad keha loomulikke detoksifikatsiooniprotsesse, eriti läbi maksa töö stimuleerimise.
Toksiinide väljutamine: läbi maksa ja sapi toetamise aitavad bitterid kehast toksilisi jääkaineid välja viia.
Maksa töö toetamine: Bitterid toetavad maksa tööd ja sapi tootmist, mõlemad on väga olulised mürkide väljutamiseks. Maks töötleb toksiine ja metaboolseid jääkaineid ning sapp aitab need kehast välja juhtida.
MERJE PEEKMA
Peale nelja rasedust on seedimine pidevalt korrast ära. Aga kuu aega kasutasin Bitterit ja tõesti pole enam probleeme olnud. Võtan iga päev.
IREEN LAHT
Peale seda, kui hakkasin bitterit enne õhtusööki paari tilga kaupa võtma, siis pole sapikoolikuid enam olnud. Ja nii on. Nii, et igati hea ja kasulik kraam. 🙂 Enne olid valud umbes kord või paar kuus, kui patustasin. Pidin väga jälgima mida ja millal ja kui palju sõin.
IVI KURG
Ma pean tunnistama, et vahel läheb ikka meelest ära ja mõnikord jääb vahele. Aga olen täheldanud, et magusaisu on tohutult vähenenud ja üldse mingid suvalised isutamised ka. Need on peamised asjad, mis kohe pähe tulevad.
INDREK ANDEMA
Väga hea ja mõnus abiline. Varem olin hädas kõrvetiste ja refluksiga aga peale bitteri kasutamist pole poole aasta jooksul kordagi probleeme olnud. Kannatab ka teravamad toidud ära.
Õunaäädika variant on minu lemmik aga ka alkoholiga on mõnusa maitsega.
Uus pudel on ka väga ilusa disainiga 😉
→ Vaata bittereid ja telli
→ Loe arvustusi
Kasutatud allikad: Frontiers in Microbiology — keefiri mikroobne kooslus, Nutrition Research Reviews — piimakeefiri toite- ja tervisemõju, Nutrition Reviews — keefir ja ainevahetus, PubMed — keefir ja laktoositaluvus, Journal of Dairy Science — keefiri bioaktiivsed ühendid
Triin Ülesoo on Bite the Planti looja. Ta on 20 aastat tegelenud oma tervise ja seedimisega ning teeb alates 2022. aastast bittereid, mida ta ise iga päev enne sööki võtab. Artiklid sünnivad klientide küsimustest, uuringutest ja tema enda kogemusest. Loe Triinu lugu →
Probiootikume ehk elus mikroobe, mis piisavas koguses tarvitamisel toovad tervisekasusid inimestele, kes kannatavad psühhiaatriliste häirete all nimetatakse psühhobiootikumideks.
Tegu on eestikeelse kokkuvõttega podcastist „The Role of the Microbiota in Depression and Anxiety with Dr Jason Hawrelak“ (Mikrobioomi roll depressiooni ja ärevushäirete korral dr Jason Hawrelakiga). Seda on täiendatud infokildudega muudest allikatest.
Jason Hawrelaki peetakse üheks juhtivaks eksperdiks seedetrakti häirete ravis looduslike vahenditega. Tema kirg soolestiku mikrobioomi ja probiootikumide vastu algas juba 1999 aastal loodusravi arstiks (naturopath) õppides. Ta jätkas doktorikraadiga uurides soolestiku mikrobioomi, ärritunud soole sündroomi ning pre- ja probiootikumide kliinilist kasutust. Dr Hawrelakil on üle 20 aasta kogemust patsiendite ravis, samaaegselt on ta tegelenud ka nii teadustöö kui loengute andmisega ülikoolides ning loodusraviarstide kursustel. Ta on välja andnud arvukalt publikatsioone, veebikursuseid, artikleid, podcaste jne.
Mikrobioomi ehk soolestikubakterite koosluse uuringud on hetkel veel vägagi lapsekingades. Umbes 10 aastat tagasi oldi teadmisel, et stress mõjutab soolestikus olevaid baktereid. Alles hiljem leiti, et bakteriaalsel kooslusel, probiootikumidel ja ajul on kahesuunaline mõju – organismi stressiseisund muudab küll mikrobioomi tasakaalu, kuid bakterid omakorda mõjuvad otseselt ajule ja närvisüsteemile.
Väga ilmekalt tuli bakterite otsene mõju meeleolule välja uuringutes, kus rottidele siirdati depressioonis inimeste mikrobioom. Rotid hakkasid selle peale depressiivselt käituma. Lisaks aeglustus nende seedimiskiirus – aeg söömisest kuni sama toidu väljutamiseni pikenes. Et jätta kõrvale võimalus, et rottidele lihtsalt ei sobi inimese mikrobioom, oli kõrval kontrollgrupp, kus rottidele siirdati tervete inimeste mikrofloora. Neil rottidel depressiivset käitumist ei ilmnenud.
Hetkel ei ole uuringutest välja tulnud, et depressiooni või ärevushäire puhul oleks tegu kindla mikrobioomi tüübiga. Kuna mikrobioomi kooslus on tohutult individuaalne ja erinev, oleks selliste mustrite väljaselgitamiseks vaja suuremaid uuringuid - testida tuhandeid ja tuhandeid patsiente. Väikeste uuringutega on väga raske välja tuua reeglipärasusi nii keerukast andmehulgast. Ilmselt selgubki, et pole olemas selget ühte mikrobioomi tüüpi, mis viitaks vaimse tervise probleemidele. Kuid tõenäoliselt on mitmeid düsbioosi ehk mikrofloora tasakaaluhäire tunnuseid, mis võivad viidata depressioonile ja ärevushäiretele. Järgnevalt on välja toodud faktorid, mida dr Hawrelak mikrobioomi hinnates analüüsib.
Mikrobioomi hindamisel tuleb vaadata laiemat pilti, kui palju mitmekesisust on bakterikoosluses, millised head bakteriliigid ehk probiootikumid on esindatud ning ega ei ole liigselt vohamas patogeenseid baktereid. Väga palju on bakteriliike, kelle toime kohta ei teata veel midagi. Tõenäoliselt on meil 10 aasta pärast mikrobioomi osas palju põhjalikumad teadmised ning oluliselt pikem nimekiri bakteritest koos nende mõju ja funktsioonidega.
Kasulike soolestikubakterite osas on oluline hinnata, kui suur osakaal on soolestikus selliseid mikroobe, kes osalevad butüraadi tootmises - näiteks faecalibacterium, roseburia bakter, ruminococcaceae jpt.
Butüraat ehk võihape on bakterite ainetegevuse saadus, mis tugevdab soole seinu ning omab äärmiselt tugevat positiivset mõju ajule läbi erinevate toimemehhanismide.
Butüraat töötab loodusliku kehasisese antidepressandina. Loomkatsed on näidanud, et see aitab tasakaalustada stressireaktsioone, annab energiat, toob tagasi positiivsed emotsioonid, ravib maaniat ja depressiooni ning aitab kaasa sotsiaalsele suhtlusele.
Testides mõõdetakse seda liites kokku kõik bakterid, kes butüraati toodavad. Oluline on süüa toite, mis neid baktereid toidavad ja seega butüraadi tootmist suurendada. Mitmed probiootikumid aitavad tõsta butüraadi tootmist.
Oluline on vaadata sellist bakterirühma nagu proteobakterid. Uuringud näitavad, et depressiooni või ärevushäiretega inimestel on soolestikus väga kõrge proteobakterite tase.
Proteobakterid on suur grupp erinevaid baktereid. Paljud selle rühma bakteritest on nö halvad ehk patogeensed bakterid, tuntumatest näiteks salmonella, shigella, campylobakter ja helicobakter. Need kõik on teada haiguste põhjustajad.
Kõik proteobakterid pole halvad, suur osa neist on lihtsalt erinevad soolestikuelanikud, kes normaalse taseme puhul ei ole problemaatilised. Probleemiks muutub see, kui neid on üleliia. Näiteks sellised bakterid nagu e-coli või klebsiella – kui neid on 0,01% mikrobioomi kooslusest on see normaalne ja ei tekita mingeid probleeme. Kui nende tase jõuab aga 1-3%-ni, tekib neil võimekus tervist otseselt kahjustada.
See toimub ka kaudselt, kuna patogeensed bakterid eritavad endotoksiine ehk lipopolüsahhariide. Endotoksiin tähendab bakterite poolt eritatavat mürki, mis inimest seestpoolt kahjustab.
Sisuliselt võib kehvas seisus mikrobioom meid päevast päeva mürgitada ja haigeks teha.
Proteobakterite toodetud endotoksiinid tekitavad väga tugevat põletikulisust soolestikus ja kogu terves organismis. See võib halvendada seedimist, põhjustada läbilaskva soole sündroomi, veresuhkru kõikumist, kahjustada aju-vere barjääri ning luua kogu organismi põletikulise fooni, mis aju tugevalt mõjutab.
Proteobakterite endotoksiinid mõjutavad meeleolu ka täiesti otseselt. Üks uuring süstis katsealustele väikese koguse bakterite toodetud endotoksiine ning need inimesed kogesid viis tundi tugevat depressiooni ja ärevust.
Sisuliselt on see depressioonikokteil, mida need sisemised bakterid ajusse saadavad.
Proteobakterite hulk võib inimeseti väga palju kõikuda. Kõige kõrgem tulemus, mida Dr. Hawrelak on näinud, on 40% ning kõige madalam 0,05%. Uuringud näitavad, et inimestel, kes elavad läänemaailmas on proteobakterite hulk keskmiselt ca 4% ligi.
Proteobakteritega seostuv põletikulisus ei pruugi avalduda just depressiooni või ärevusena. Uuringud seostavad nende toodetud endotoksiine ka teise tüübi diabeedi, alzheimeri tõve, Parkinsoni tõve, hulgiskleroosi jm haigustega. Endotoksiinid võivad mürgitada ka raku energiatootmisega seotud mitokondreid, seega on need tihti probleemiks ka kroonilise väsimuse sündroomi ning fibromüalgia puhul. Probiootikumidega saab võidelda kõrge proteobakterite taseme vastu.
Mitmed soolestikubakterid ja probiootikumid toodavad kõhus meie jaoks bioaktiivses vormis b-vitamiine, mis seejärel soolestiku seintesse imenduvad. Need aktiivsed b-vitamiinid mõjutavad tugevalt meeleolu. isegi minimaalne B-vitamiini puudus häirib ajutegevust, mõjutades nii mõtlemist, keskendumist kui ka tundeid. B-vitamiinid on asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks
Depressiooni ja ärevushäiretega inimestel on sageli lekkiv soolestik. Kui soolestiku seinad on kahjustunud, pääsevad seedimata toidu osakesed, jääkained ja mürgid otse organismi teiste keharakkudeni. Lekkiva soolestiku sündroom tähendab põhimõtteliselt soovimatute ainete jõudmist vereringesse. Soolestiku barjäärist mööda pääsenud jääk- ja mürkained hakkavad põhjustama vereringes põletikke, immunsüsteemi reaktsioone ning seedeprobleeme. Need kõik on ajule laastavad ja tekitavad erinevaid sümptomeid, sh meeleoluhäireid, ärevust, väsimust, migreene jne. Probiootikumid võivad otseselt aidata soolestiku seinu taastada.
Dr. Hawrelak kasutab oma patsientide puhul lihtsat kodust testi, et välja selgitada, kui kiire on nende seedimine. Inimene sööb maisi- või seesamiseemneid (ima närimata, väikese veega alla neelates) ning jälgib siis, millal need ilmuvad väljaheites – millal neid on esimest korda näha ja kui kaua see jätkub. Kasutada võib ka näiteks peeti või sinise toiduvärviga küpsetatud muffinit.
See on nii lihtne test, mis samas võib anda väga kasulikku ja üllatavat infot. Näiteks oli tal üks patsient, kelle kõht käis regulaarselt korra päevas läbi ning tal ei olnud ei kõhulahtisust ega -kinnisust – justkui perfektne seedimine. Aga kui nad seedimiskiirust testisid, siis võttis aega tervelt kümme päeva, et ta näeks väljaheites maisi.
Teisel patsiendil käis kõht läbi 2-3 päeva tagant, mitte iga päev – kaldudes rohkem kõhukinnisuse tüübi poole. Tema seedimiskiiruse tulemuseks tuli 21-26 päeva. Võib ainult ette kujutada kogu seda seedimata toidu massi, mis tema kehas igapäevaselt oli. Mõnikord võib see avalduda krampide, valu või puhitustena, aga teinekord mitte. Kuid kui toit on soolestikus kaua, loob see soodsa pinnase bakteritüüpide elutsemiseks, kes tegutsevad aeglaselt ning lagundavad soolestiku jääkaineid. Nad hakkavad tootma inimorganismile kahjulikke toksilisi ühendeid, mis mõjutavad ka ajutegevust ning nende peamiseks energiaallikaks on soolestiku limakiht, mille kahjustumisel võib tekkida soolepõletik.
Soolestiku läbilaskekiirust saab mõjutada erinevate toidulisanditega - näiteks bitteritega, erinevate probiootikumide ja prebiootikumidega.
Mikrobioomi tasakaalustamisel on kõige baasiks endiselt toit, sellest ei saa üle ega ümber. Mikrobioom sõltub sellest, mida inimene oma emalt sünniga kaasa sai ning edaspidi sellest, millised bakteriliigid on välja surnud näiteks antibiootikumide kasutamise tõttu. Kuid on ilmselge, et toiduga saab mikrobioomi kooslust üsna dramaatiliselt muuta, seda nii positiivses kui negatiivses suunas. Ka headele bakteritele ehk probiootikumidele on vaja toitu, et kõhukeskkonnas ellu jääda.
Prebiootikumidega on võimalik muutuseid kiirendada ja võimendada.
Prebiootikumid on mitteseeditavad toiduained, mis selektiivselt stimuleerivad heade bakterite kasvu ja aktiivsust soolestikus, seeläbi parandades seedimist ja inimese tervist.
Siinkohal tasub rõhutada selektiivsust – osad inimesed arvavad, et need toidavad kõiki baktereid, aga see pole tõsi. Näiteks kui võtta laktuloosi või fruktooligosahhariide, siis on näha olulist bifidobakterite, akkermansia ja faecalibacterium bakterite tõusu ning samal ajal väheneb proteobakterite ning bacteroidis bakterite osakaal. See töötab üsna kindlalt – võib juhtuda ehk üks inimene 50-st, kellel see nii ei toimi, ülejäänute puhul tekib bakteritekoosluses kiire nihe kirjeldatud suunas.
Dr. Jason Hawrelaki jaoks on prebiootikumid põhiliseks arsenaliks, mida ta kasutab ja ta ei kujutaks oma praktikat ilma nendeta ettegi.
Depressiooni ja ärevushäirete puhul kasutab ta põhiliselt laktuloosi ja fruktooligosahhariide. Kolmas prebiootikum, mis on samuti oluliseks vahendiks meeleoluhäirete ja ärevuse korral on galaktooligosahhariidid. Näiteks ühe uuringu järgi aitas 7g galaktooligosahhariide päevas oluliselt vähendada depressiooni ja ärevushäirete sümptomeid.
| Eestis leiab prebiootikume näiteks: - Segu prebiootikum fruktooligosahhariidid koos galaktooligosahhariididega - Via Naturale Eestisse on lihtne tellida häid tooteid ka iHerbist. - Fruktooligosahhariidid – NOW Nutraflora FOS pulbrina ning Source Naturals FOS kapsli kujul - Segu – Hyperbiotic prebiotic, sisaldab akaatsiapulbrit, rohelist banaani ja artishokki – segu inuliinist, fruktooligisahhariididest jm kiudainetest. IHerbist tellimisel on abiks Facebooki grupp IHerb Eesti. Puhast GOS ehk galactooligosacchariide saab tellida: - USA Amazonist: -Bimuno. Selle toote kommentaare lugedes on paljud ärevusele, depressioonile ja uneprobleemidele head abi saanud. - HealthAid GOSPrebio - Klaire Labs Galactomune powder Ilmselt lähevad maksud juurde tellides. Nende toodete puhul võib Eestist näidata, et ei ole saadaval. Sellisel juhul on võimalik kasutada keskkonda MyUS.com, kuhu saad USA aadressile tooted tellida ja siis Eestisse saata. - Iirimaa poest Pure and Naturals – Invivo. Maksusid ei lisandu, kuid saatmiskulu on 20 EUR. Registreerimisel küsib tervisespetsialisti nime, kuid laseb registreerida ka, kui sinna kirjutada, et pole spetsialisti. Prebiootikume tuleks alustada alati tasakesi ja väikestest kogustest vaikselt ülespoole minnes. Need võivad alguses tekitada kergeid seedeprobleeme. Samas peab teadma, et need võivad tekitada suuremaid probleeme, kui mikrobioom on väga kehvas seisus või kui on tegu SIBO-ga (peensoole bakteriaalse ülekasvuga). SIBO puhul peetakse ainukeseks turvalisemaks prebiootikumiks PHGG-d (partially hydrolyzed guar gum). PHGG saab tellida: - Saksa amazonist Optifibre. Makse ei lisandu Euroopa liidust tellides. |
Inimesed, kes on low carb (madala süsivesikute sisaldusega) või keto dieedil, jätavad sageli toidust ära läätsed, oad ja kaunviljad. Need on aga põhiliseks galaktooligosahhariidide allikaks. Selle tulemusena sureb bakteripopulatsioonis välja faecalibakter.
Selliste dieetide puhul tõusevad tänu kõrgemale valgu ja rasvade sisaldusele ning madalamale kiudainete sisaldusele ja kõrgele sapi tootmisele sageli sellised bakterid nagu bacteroides, alistipes, osad valku lagundavad proteobakterid või sappi söövad proteobakterid näiteks bilophila. Alistipes ja bilophila, kes armastavad sappi, kasvavad just rasvarikaste dieetide peal. Erinevad rasvad mõjuvad siiski erinevalt – avokaado, oliivõli ning pähklid-seemned nende taset ei tõsta. Kuid kui tarvitada rohkem gheed, pekki, võid, kookosõli, palmiõli või piimarasvasid üldisemalt – siis kasvavad enamasti just need bakteritüübid.
Tervislikumat tüüpi keto puhul, kus süüakse rohkem värsket taimset materjali ning ka eelpoolnimetatud taimseid rasvu, on selliseid probleeme vähem. Kuid üldisemalt on keto puhul murekohaks just butüraate tootvate bakterite säilitamine kõhus, kuna nad vajavad toiduks resistentset tärklist või oligosahhariide, mida saab täisterast, kaunviljadest ja köögiviljadest. Kui need toidust välja jätta on butüraati tootvaid probiootikume väga raske toita, isegi kui süüa iga päev palju rohelist.
Seetõttu võiks keto dieedi puhul kaaluda selliste lisandite juurde võtmist nagu psüllium, PHGG (partially hydrolyzed guar gum), rohelise (toore) banaani jahu ning kartulitärklis.
On täiesti võimalik püsida ketoosis ning samal ajal hoida oma butüraaditootjaid elusa ja toimekana. See ei ole küll päris sama, kui mitmekesise toidu söömine, mida butüraaditootjad armastavad. Siiski on võimalik nii põhitegijaid ilusti elus hoida ja mitte põhjustada bakterite ökosüsteemi tasakaalutust.
| Eestist saab tellida: - Psüllium näiteks Fitpointist Eestisse on lihtne tellida häid tooteid ka iHerbist. - Psüllium – Now Foods Psyllium husk kapslitena, Now Foods Psyllium husk pulbrina, Source Naturals Psyllium husk pulbrina - Rohelise banaani pulber - Let's Do Organic Green Banana Flour, MRM Nutrition Raw Organic Green Banana Powder PHGG saab tellida Saksa Amazonist - Optifibre |
Näiteks oli dr. Hawrelakil patsient, kes sõi põhiliselt ainult liha ning tema mikrobioomis oli vaid 2% baktereid, kes suudavad butüraati toota. Seal oli väga palju alistipes ja bacteroides esindajaid. Hetkeks kui ta dr Hawrelaki juurde jõudis ei suutnud ta üldse ilma tugevate sümptomiteta enam kiudaineid seedida, sest ta soolestik oli äärmiselt põletikulises seisus.
Peab arvestama, et 70% meie soolestiku energiavajadusest tuleb lühikese ahelaga rasvhapetest nagu butüraat. Kui me neid ei saa, siis on sellel soolestiku tervisele kehvad tagajärjed.
Alistipes on samuti vägagi murettekitav. Depressiooni ja ärevushäirete uuringute hulgas on mitmeid, mis leiavad suurel hulgal alistipes baktereid võrreldes tervete inimestega. Kuid Dr Hawrelaki kogemus näitab, et see populatsioon on vägagi muudetav, muutes rasvade tarvitamist - rohkem oliivõli, rohkem omega-3 ja vähem küllastunud rasvasid.
Psühhobiootikumi definitsiooniks on: elus mikroobid, mis piisavas koguses tarvitamisel toovad tervisekasusid inimestele, kes kannatavad psühhiaatriliste häirete all. Ka nende avastuste puhul oleme alles algstaadiumis. Viimastel aastatel on siiski tulnud välja mitmeid olulisi uuringuid.
Üle terve maailma erinevates kohtades üritatakse leida probiootikumitüvesid, mis on just ajule kasulikud. Esimene küsimus, mille ees ollakse, on – milliseid omadusi bakterite puhul üldse otsida. Probiootikumid, mis muudavad meeleolu, on selgelt erinevad nendest, mida vajame näiteks kõhulahtisuse puhul. Ilmselt saab meil mõne aasta pärast olema palju spetsiifilisem valik eri probiootikume erinevate seisundite raviks.
Praeguseks on olemas mõned probiootikumitüved, millel on välja selgitatud efektiivsus stressisituatsioonide, depressiooni ja ärevushäirete puhul ja mida Jason Hawrelak oma patsientidel kasutab. Need on näiteks:
Hetkel pole veel välja selgitatud kõiki mehhanisme, kuidas probiootikumid aju mõjutavad, kuid mõned teadaolevatest on järgmised:
| Kust tellida konkreetsete tüvedega probiootikume: Iirimaa poest Pure and Naturals – Invivo Mind + Mood. Maksusid ei lisandu, kuid saatmiskulu on 20 EUR. Registreerimisel küsib tervisespetsialisti nime, kuid laseb registreerida ka, kui sinna kirjutada, et pole spetsialisti. Facebookis on ka grupid Probiootilise jogurti valmistamine ning Probiootikumide kodus valmistamine, mis õpetavad spetsiaalseid baktereid piima peal kasvatama, teheks seega superjogurteid. Jogurtimasina ostmisel tasub eelnevalt teha hinnavõrdlus. Kodumasinate täishindu ja järelmaksupakkumisi saab tasuta võrrelda järelmaksu võrdlusportaalis maksetingimused.ee |
Hetkel turul olevad probiootikumikompleksid on sageli väga sarnased. Tulevikus peaksime nägema oluliselt rohkem individualiseeritud tooteid erinevate probleemide jaoks.
Põnev on see, et turule on tulemas ka täiesti uut tüüpi probiootikume, mis sisaldavad näiteks selliseid bakteritüvesid nagu akkermansia, eubacterium ning bütüraati tootev clostridia. Need on probiootilised tüved, mis tõenäoliselt mängivad terve soolestiku ja seedimise juures palju suuremat rolli, kui praegused probiootikumitüved.
Inimesed on tihti väga üllatunud, kui nad saavad teada, et laktobatsillid moodustavad soolestiku ökosüsteemist vaid 0,01%. Nad on tegelikult üsna pisitegijad. See ei tähenda, et nad ei oleks abiks ja et nende täielik puudumine ei oleks probleemiks, kuid nad moodustavad kõigist bakteritest siiski väga väikse osa. On teisi baktereid, kes on palju suuremas osakaalus – näiteks faecalibacerium (10-30%), akkermansia (2-3% tervel inimesel, kuid tänapäeval sageli väljasuremas või väga madalas osakaalus) või butüraati tootvad bakterid.
Uue generatsiooni probiootikumid baseeruvad tõenäoliselt palju rohkem teadmistel, mis on meie kõhu tervise jaoks tõeliselt olulised bakterid. Praeguste probiootikumide arendamisel mängis suurt rolli see, et polnud tehnoloogiat, millega mõõta, mis bakterid kõhus on ning arvati, et laktobatsillid moodustavad palju suurema osa, kui tegelikult.
Bitterid on mõrutaimed, mis käivitavad seedeorganid efektiivsemaks seedimiseks. Seedesüsteem käivitub teatud signaalide peale ning mõru maitsega taimed käivitavad kogu selle signaalide jada, mis kogu seedimist ergutab. Keelel olevad mõruretseptorid on seotud närviühendustega, mis lähevad ajutüvesse ning sealt saadab aju läbi uitnärvi signaali süljenäärmetele ning kogu seedesüsteemile edasi – maole, pankreasele ning maksale ja sapipõiele. Magu hakkab tootma maohapet, maks ja sapipõis sappi, pankreas seedeensüüme.
Bitterid mõjutavad ka hormoonsignaale, mis reguleerivad isu. Maos aitavad nad toota seedeensüüme, mis aitavad b-vitamiine sünteesida.
Kõhus olev bakterikooslus on eelkõige mõjutatud keskkonnast. Ühelt poolt mõjutab tugevalt millist toitu me sööme ja millega baktereid toidame. Teiselt poolt muudab soolestiku keskkonda tugevalt see, kuidas meie seedeorganid – magu, maks, sapipõis ja pankreas - töötavad.
Bitterid aitavad tõsta maohapet. Maohappe tootmine on oluline mitmel põhjusel. Esiteks on kõrge maohape kaitse väljastpoolt tulevate halbade bakterite vastu. Kui magu ei suuda piisavalt hapet toota, siis on inimene haavatav erinevate bakterirünnakute osas – maohape tapab patogeensed bakterid tõhusalt. Kui seda ei toimu, võivad soolestikus halvad bakterid vohama hakata.
Lisaks on maohappel oluline roll toit lõhustada ja paremini seedida. Kui see toimub poolikult, jääb seedesüsteemi seedimata toit kauaks lagunema. Pikalt seedesüsteemis hapnev toit on hea kasvulava kahjulikele bakteritele.
Poolseeditud toit jõuab maost peensoolde ning seal ladestudes võib aidata kaasa SIBO (small intestine bacterial overgrowth) ehk peensoole bakteriaalse ülekasvu tekkele. Üldiselt elutseb suurem osa bakteritest jämesooles, peensooles on mikroobe oluliselt vähem. Kui peensooles hakkavad bakterid võimust võtma, võib see tekitada palju erinevaid terviseprobleeme.
Bitterid aitavad seedimiskiirust normaliseerida. Depressiooni ja ärevushäirete puhul oli üheks väljatoodud tunnuseks seedimiskiiruse langemine. Seedimiskiirus (toidu liikumine läbi seedekulgla söömisest väljutamiseni) võiks olla 16-24 tundi. Kui see on kiirem kui 12 tundi, tähendab, et toit liigub läbi ilma et vajalikud toitained jõuaks imenduda. Kui see on aga pikem kui 24 tundi, tähendab, et sind hakkavad mõjutama bakterite ainevahetusjäägid, mida eritavad sellised patogeensed bakterid, kes pikalt seedesüsteemi jäänud toitu armastavad. Lisaks imenduvad tagasi erinevad muud jääkained, millest su keha üritab vabaneda. Näiteks väljutab organism mitmeid toksiine sapiga, mis peaks väljaheites välja tulema, kuid pika seedimisaja korral imendub tagasi. Sisuliselt on tegu enesemürgitamisega läbi bakterite toodetud endotoksiinide ning väljutatavate toksiinide tagasi imendumisega. Kuna bitterid panevad seedeelundid õigesti tööle, siis kiirendavad nad seedimiskiirust liiga aeglase puhul ning samas aeglustavad näiteks kõhulahtisuse puhul, mille korral seedimine on liiga kiire.
Kõrge maohape on oluline ka sapi ja pankrease käivitamiseks. Sapp on aluselisema koostisega ning kui happeline toidusegu jõuab maost peensoolde, annab see signaali sapi tootmiseks, et happelisust neutraliseerida. Samuti aitavad bitterid otsese signaalina nii sappi kui pankrease ensüüme toota. Sapp aitab eelkõige rasvade lõhustamisel ja seedimisel. Pankrease ensüümid lõhustavad laia ampluaad erinevaid toiduosasid. Hästi lõhustatud toit tähendab jällegi, et see on söögiks meile, mitte halbadele bakteritele. Lisaks, kui omandame toidust hästi vitamiinid ja mineraalid, siis need on aluskiviks, et toota veelgi paremini seedeensüüme, maohapet jmt. Ehk et see töötab ringmudelina, muutes seedimist veelgi paremaks.
Bittereid võetakse 5–15 minutit enne sööki, et seedimine käivitada. Kasutatakse umbes pipetitäis korraga ja hoitakse suus, et maitset võimalikult palju tunda. Kui enne sööki ununes, võib võtta ka peale sööki. Tarvitada võiks paar kuud järjest, kuid bittereid võib hea seedimise jaoks kasutada ka pikaajaliselt.
Alkohol tõmbab mõruained taimedest kõige efektiivsemalt välja, seega tegu on kange ekstraktiga. Maitselt on see tugevalt mõru ning alkohol annab sinna juurde kibeda nüansi. Paljudele siiski istub hästi. Säilib kuni aasta ning ei pea külmkapis hoiustama.
Maheda õunaäädika ekstrakt on korraga nii tugevalt mõru, kui hapu. Mahe õunaäädikas on ise ka seedimist toetav ning aitab maohapet tõsta. Säilib avatuna vähemalt 3 kuud, võib igaks juhuks külmkappi panna kuid peaks olema ok ka toatemperatuuril.
→ Vaata bittereid ja telli
→ Loe arvustusi
Kasutatud allikad: Dr Jason Hawrelaki podcast — mikrobioomi roll depressiooni ja ärevushäirete korral, PMC — psühhobiootikumid ja soolestiku-aju telg, Sigma Nutrition — soolestiku-aju telg, ICJS — soolestik depressiooni ravis, ERR Novaator — aeglased bakterid soolestikus.
Triin Ülesoo on Bite the Planti looja. Ta on 20 aastat tegelenud oma tervise ja seedimisega ning teeb alates 2022. aastast bittereid, mida ta ise iga päev enne sööki võtab. Artiklid sünnivad klientide küsimustest, uuringutest ja tema enda kogemusest. Loe Triinu lugu →
