Reflukshaiguse sümptomid on märgid, mis tekivad siis, kui maohape liigub tagasi söögitorusse ja ärritab selle limaskesta. Kõige tuntum neist on kõrvetised — põletav tunne rinnaku taga —, kuid refluks võib avalduda ka viisidel, mida sellega sageli ei seostata: kroonilise köha, kähe hääle või tundena, nagu oleks midagi kurgus kinni. Selles artiklis vaatame läbi nii tüüpilised kui vähem tuntud reflukshaiguse sümptomid ning selle, millal tasub neile suuremat tähelepanu pöörata.
Mis on reflukshaigus?
Reflukshaigus ehk GERD (gastroösofageaalne reflukshaigus) tekib siis, kui söögitoru ja mao vahel asuv sulgurlihas ei sulgu korralikult ning maohape pääseb tagasi söögitorusse. Aeg-ajalt kogeb refluksi peaaegu igaüks, eriti pärast rasket sööki. Probleemiks muutub see siis, kui sümptomid korduvad sageli ja hakkavad segama igapäevaelu. (Põhjalik ülevaade reflukshaigusest, selle põhjustest ja ravivõimalustest → Reflukshaigus: põhjused ja ravi.)
Tüüpilised reflukshaiguse sümptomid
Need on kõige levinumad märgid, mille järgi refluksi tavaliselt ära tuntakse:
- Kõrvetised — põletav või kipitav tunne rinnaku taga, mis süveneb sageli pärast söömist, lamades või kummardudes. See on refluksi kõige klassikalisem sümptom. (Loe, mis aitab kõrvetiste vastu.)
- Happe või mõru maitse suus — ebameeldiv hapu maitse, mis tekib, kui maohape jõuab söögitorust suhu.
- Toidu ülestulek (regurgitatsioon) — tunne, et söödud toit või vedelik liigub tagasi üles, eriti kummardudes või pikali olles.
- Ebamugavus või surve rinnaku taga — täiskõhu- või survetunne pärast söömist.
- Neelamisraskused — tunne, nagu jääks toit rinnaku taha kinni.
Vähem tuntud reflukshaiguse sümptomid
Siin läheb huvitavaks: refluks ei avaldu alati kõrvetistena. Paljudel inimestel on nn vaikne refluks, kus maohape jõuab kurku ja hingamisteedesse, ilma et klassikalist põletustunnet tekiks. Neid sümptomeid aetakse sageli segi teiste haigustega:
- Krooniline köha — kuiv, püsiv köha, mis ei ole seotud külmetusega ja kestab nädalaid. Sageli ongi see refluksi märk, mida ei osata refluksiga seostada. (Loe lähemalt, kuidas köha ja refluks on omavahel seotud.)
- Kähe hääl ja klomp kurgus — maohappe ärritus võib põhjustada häälepaelte turset, kähedust ja püsivat tunnet, nagu oleks kurgus midagi kinni. (Vaata, mida maohape kurgus veel tekitada võib.)
- Öised sümptomid ja katkendlik uni — lamades kaob gravitatsiooni abi ja maohape liigub kergemini üles, mistõttu paljud kogevad refluksi just öösel. (Loe, miks kõrvetised öösel tekivad ja mida teha.)
- Halb hingeõhk — seedimata toit ja maohape võivad tekitada suuõõnes ebameeldivat lõhna, mis ei kao suuhügieenist hoolimata.
- Kurgu ärritus ja pidev vajadus köhatada — eriti hommikuti või pärast sööki.
Millal tasub sümptomitele tähelepanu pöörata?
Enamik refluksi sümptomeid on ebameeldivad, kuid mitte ohtlikud. Mõned märgid väärivad siiski suuremat tähelepanu ja tasub lasta need üle kontrollida: kui sul on raskusi neelamisel, tahtmatu kaalulangus, pidev oksendamine või veri röga või oksendamises. Need ei ole tüüpiline refluks ja vajavad eraldi uurimist. Samuti tasub olukorda hinnata, kui sümptomid on väga sagedased ja pikaajalised — pidev happeärritus võib aja jooksul söögitoru limaskesta kahjustada.
Miks reflukshaiguse sümptomid üldse tekivad?
Siin on midagi, mis paljusid üllatab. Levinud arvamuse kohaselt tekib refluks liiga kõrgest maohappest. Tegelikult on paljudel inimestel probleem hoopis vastupidine — maohapet on liiga vähe.
Miks see sümptomeid põhjustab? Piisav maohape on signaal, mille peale alumine söögitoru sulgurlihas sulgub. Kui hapet on liiga vähe, ei saa lihas õiget käsklust ja jääb poolavatuks — ning isegi väike kogus maosisu võib liikuda tagasi üles. Lisaks seedib nõrk maohape toitu aeglaselt, toit jääb makku seisma ja käärima, tekivad gaasid ja rõhk, mis suruvad maosisu ülespoole. Tulemus on seesama põletustunne, mida tavaliselt "liighappesusega" seostatakse.
See selgitab, miks happetaset alandavad ravimid annavad sageli ainult ajutise leevenduse, kuid ei lahenda algpõhjust. (Ravimite ja loodusliku lähenemise võrdlust vaata artiklist reflukshaiguse ravimid vs looduslik ravi.)
Kuidas reflukshaiguse sümptomeid loomulikult leevendada?
Kui sümptomite taga on madal maohappesus, siis on bitterid ehk mõrutaimede ekstraktid üks tõhusamaid looduslikke abivahendeid. Bitterid on mõru maitsega taimeekstraktid, mille toime algab juba keelelt: mõru maitse saadab läbi uitnärvi signaali seedeelundkonnale, mille peale magu hakkab tootma rohkem maohapet.
Piisav maohape omakorda annab sulgurlihasele õige signaali sulgumiseks, kiirendab toidu seedimist ja vähendab käärimist ning gaaside teket — ehk tegeleb täpselt nende mehhanismidega, mis refluksi sümptomeid tekitavad. Erinevalt happetaset alandavatest ravimitest ei suru bitterid sümptomeid alla, vaid aitavad kehal ise paremini toimida.
Bittereid võetakse pipetitäis 5–10 minutit enne sööki, hoides maitset võimalikult kaua suus. Refluksi sümptomite leevendamiseks tasub teha paarikuine kuur, et seedeelundkond uuesti korralikult käima saada.
Kliendikogemused
Mul diagnoositi refluks haigus, et maoklapp ei sulgu enam. Arst kirjutas muudkui kangeid ravimeid ja tulemus 0, avastasin Teie reklaami ja mõtlesin, et mis mul enam kaotada on, et proovin — ja näe ime, ma olen alates sügisest elanud elu, mida elasin enne refluksi. Mul pole enam maos valusid, ei kõrveta ja ma jätkuvalt kannan pudelit endaga alati kaasas. — Jane-Ly Jõgiste
Õunaäädikaga bitteri kasutamisega olen vabanenud refluksist. Kasutan enne igat toidukorda. — Margit
Väga hea ja mõnus abiline. Varem olin hädas kõrvetiste ja refluksiga, aga peale bitteri kasutamist umbes poole aasta jooksul kadusid need mured. Vahel mingitel perioodidel kas siis stressist või valest toitumisest on happesus tunda andnud, aga bitteri abiga on saanud kiirelt korda. — Indrek Andema
Proovi bittereid reflukshaiguse sümptomite vastu
Kui tunned neid sümptomeid ära, tasub bittereid proovida. Mõru maitsega taimed aitavad seedimise loomulikku rütmi taastada ja vähendada refluksi sümptomeid nende algpõhjusest lähtudes.
→ Vaata bittereid ja telli
→ Loe arvustusi
