Seedeensüümid: osta kapsleid või panna oma ensüümid tööle?

Seedeensüümid on apteegiriiulil hästi nähtaval, ja küsimus, millega enamik inimesi selle teema juurde jõuab, on lihtne: kas mul on neist puudu ja kas ma peaksin neid juurde võtma? Lühike vastus: päris puudus on haruldane ja mõõdetav, aga nõrk signaal ensüümide vabastamiseks on väga tavaline. Need on kaks eri asja ja neid lahendatakse eri viisil. See artikkel seletab, kust seedeensüümid tulevad, kuidas keha ise otsustab, millal neid vabastada, millal lisaensüümid on õige valik ja millal on mõistlikum panna oma seedimine ise tööle.

Mis on seedeensüümid ja kust need tulevad

Seedeensüümid on valgud, mis lõikavad toidu suured molekulid nii väikeseks, et need mahuvad läbi sooleseina verre. Iga toitaine jaoks on oma ensüüm, ja iga ensüüm tuleb kindlast kohast:

Kõhunääre ehk pankreas on selles süsteemis peategelane. Ta toodab päevas ligi liitri ensüümirikast vedelikku, ja teeb seda mitte ühtlaselt, vaid vastusena signaalidele. Sama nääre toodab ka insuliini — kuidas need kaks omavahel seotud on, loe artiklist insuliiniresistentsus. Just see pool jääb enamikus seedeensüümide artiklites rääkimata, ja just seal peitub vastus küsimusele, kas lisaensüüme on vaja.

Kuidas keha oma seedeensüümid käivitab

Ensüümid ei voola peensoolde niisama. Neid vabastatakse siis, kui keha teab, et toit on tulemas ja mis toit see on. Signaale on kolm ja nad tulevad järjest.

Esimene signaal tuleb enne esimest suutäit. Toidu lõhn, nägemine ja eriti maitse keelel käivitavad tsefaalse faasi: närvisüsteem annab maole ja kõhunäärmele käsu tööle asuda enne, kui toit sinna jõuab. Arvestatav osa maohappest ja esimene laine ensüüme vabaneb just selle ettevalmistuse peale. Kes sööb kiirustades, ekraani ees ja toitu maitsmata, jätab selle faasi lühikeseks.

Teine signaal on maohape. Kui toidumass jõuab happelisena kaksteistsõrmiksoolde, vabastab sooleseina hormoon sekretiin, mis kutsub kõhunäärme saatma aluselise vedeliku ja avab tee ensüümidele. Piisav maohape on seega ise signaal, mis paneb kõhunäärme tööle. Kui hapet on vähe, on ka see käsk nõrk. Kogu ahel on samm-sammult lahti kirjutatud artiklis seedimise füsioloogia samm-sammult.

Kolmas signaal on rasv ja valk soolestikus, täpsemalt nende lagundamise saadused. CCK-d (koletsüstokiniin) vabastavad aminohapped, lühikesed peptiidid ja rasvhapped, mitte terve valk ega terve rasvatilk. CCK on ensüümide ja sapi tegelik põhikäsk: sapipõis tõmbub kokku, kõhunääre saadab lipaasi ja proteaasid. Siin seotakse esimene lüli kolmandaga: valgu esimene lagundaja on pepsiin, ja pepsiin töötab ainult happelises maos. Kui maohapet on vähe, jõuab valk peensoolde suures osas tervena, CCK-stiimul jääb nõrgemaks ja kõhunääre saab nõrgema käsu. Nõrk esimene lüli nõrgestab kolmandat.

Sellest ahelast järeldub midagi praktilist: seedeensüümide hulk ei ole enamasti probleem, probleem on ajastus ja signaal. Kõhunääre, mis ei saa käsku, ei saada ensüüme, ükskõik kui palju tal neid varuks on. Sama kehtib närimise kohta: mida peenemaks toit suus saab, seda suurem pind ensüümidele jääb ja seda pikem on tsefaalne faas. Ensüümid on üks lüli kogu seedimise rütmis, mitte eraldi seisev varu.

Toidus leiduvad ensüümid ja kuumutamine: mida toores toit annab

Ühte väidet kohtab ikka ja jälle: toores toit sisaldab looduslikke seedeensüüme, kuumutamine hävitab need, ja seepärast peab keha küpsetatud toidu jaoks ise rohkem ensüüme tootma.

Tõsi on ainult algus. Toores toit sisaldab ensüüme ja kuumus lõhub need. Aga need ei ole ensüümid, mis seedivad sinu toitu. Nad on valgud nagu iga teine toiduvalk, ja maohape lõhub nad samamoodi nagu kuumus. Banaani ensüüm ei lagunda banaani sinu kõhus, sest ta ei jõua sinna töökorras. Ananassi bromelaiin ja papaia papaiin taluvad hapet paremini, seepärast müüakse just neid kahte eraldi toidulisandina, aga see on erand, mitte reegel.

Toores köögivili ja puuvili on kasulikud kiudaine, vitamiinide ja polüfenoolide pärast. Seedeensüüme nad ei anna. Küpsetatud toit ei koorma kõhunääret rohkem kui toores, ja kartul, kaunviljad ja liha seeduvad küpsetatult isegi paremini, sest kuumus lõhub struktuurid, millest ensüümid muidu läbi ei pääse.

Seedeensüümide puuduse tunnused ja mida need tegelikult näitavad

Tunnused, mida "ensüümipuuduse" all kirjeldatakse, on pea alati samad:

• raskustunne ja täiskõhutunne pärast sööki, eriti rasvase või valgurikka toidu järel
• kõhupuhitus ja gaasid tund-paar pärast söömist
• seedimata toidutükid väljaheites
• rasvane, kleepuv, hele või halvasti loputatav väljaheide
• pikemas plaanis kaalulangus ja väsimus, kui toitained ei imendu

Need samad tunnused tekivad ka siis, kui ensüüme on piisavalt, aga signaal nende vabastamiseks on nõrk: madal maohape, kiirustades söödud toit, pidev stress, mis hoiab närvisüsteemi "põgene"-, mitte "seedi"-režiimis. Pankreas on terve, aga teda ei kutsuta tööle. Väljastpoolt paistab see täpselt nagu puudus, kuigi tegelikult on seedimine korrast ära juba enne, kui kõhunääre üldse sõna saab.

Kahe olukorra eristamine on oluline, sest lahendus on vastupidine. Päris puudust ei saa signaaliga parandada. Nõrka signaali ei saa lisaensüümidega parandada: need katavad ainult ühe söögikorra ja järgmisel on kõik endine.

Millal on seedeensüüme lisaks vaja ja kuidas seda teada saada

On olukordi, kus kõhunääre ei suuda ensüüme toota, ja siis on ensüümid väga vajalikud raviks:

• krooniline pankreatiit või kõhunäärme osaline eemaldamine
• kõhunäärme puudulikkus (meditsiinikeeles eksokriinne pankrease puudulikkus, lühendina EPI), mis kaasneb näiteks tsüstilise fibroosiga või pikaajalise diabeediga
• seisund pärast mao või peensoole ülaosa operatsiooni, kui ensüümid ja toit ei kohtu enam õigel ajal
• laktaasipuudus, kus peensoole sein ei tooda piisavalt laktaasi

Neis olukordades on ensüümid ravi. Signaalil on ka siis oma roll, sellest allpool, aga ta ei asenda ravi. Laktaasipuuduse kohta on tõendus kõige puhtam: laktaasi võtmine vahetult enne piima sisaldavat sööki vähendab puhitust ja kõhuvalu mõõdetavalt.

Kõhunäärme ensüümitootmist saab mõõta. Test on väljaheite elastaas (pankrease elastaas-1). Elastaas on kõhunäärme enda ensüüm, mis läbib soolestiku lagunemata, nii et tema hulk väljaheites näitab, kui palju kõhunääre parasjagu toodab. Väärtus üle 200 µg/g on normaalne, alla 200 madal, alla 100 tugevalt madal. Testi saab perearsti kaudu ja lisaensüümide võtmine tulemust ei moonuta.

Vanusega väheneb kõhunäärme sekretsioon mõõdukalt, aga tervel inimesel jääb see reservist kaugele: kõhunääre toodab ensüüme mitmekordselt rohkem, kui igapäevane söök vajab. Vanus üksi ei ole põhjus lisaensüüme võtta.

Mõned märgid ei kuulu ensüümide ega signaali teema alla ja vajavad arsti pilku: tahtmatu kaalulangus, veri väljaheites või must väljaheide, öine kõhuvalu, mis ajab une pealt üles, kollakas nahk või silmavalged, ja järsku alanud püsiv muutus seedimises üle 50. eluaasta. Need on harvad, aga just seepärast tasub nad enne toidulisandite ostmist kõrvale jätta.

SIBO ja seedeensüümid: nõiaring, mida test üksi ei seleta

Madala elastaasi tõlgendamisel tasub olla täpne. Madal elastaas ütleb, et kõhunääre ei tooda praegu piisavalt. Ta ei ütle, miks. Osal inimestel on põhjus kõhunäärme haigus, ja see tuleb arstiga välistada. Aga kliinikutes, kes seda testi laialt kasutavad, on korduv tähelepanek teine: madal elastaas tuleb sageli inimestel, kelle kõhunääre on uuringutel terve, ja peaaegu alati koos peensoole bakterite ülekasvuga (SIBO, millest pikemalt artiklis ärritunud soole sündroom). Et mõista, kuidas terve kõhunääre saab toota vähe, tuleb teada, kus asub tema "andur".

See ei ole kõhunäärmes, vaid peensoole seinas. Sekretiini ja CCK-d, need kaks käsku, mis kõhunäärme tööle panevad, toodavad kaksteistsõrmiksoole ja tühisoole limaskesta hormoonirakud. Kui limaskest on põletikus või bakterite ülekasvu tõttu kahjustunud, on neid rakke vähem ja nad töötavad kehvemini, ja kõhunääre saab sama söögi peale nõrgema käsu. Kõige selgemalt on see näha tsöliaakia korral: ravimata tsöliaakias on elastaas sageli madal ja normaliseerub, kui limaskest gluteenivabal dieedil paraneb. Kõhunääre ei olnud kunagi katki, andur oli.

Sealt edasi läheb ring ise käima. Ülemine peensool peaks olema peaaegu bakterivaba, ja seda hoiavad kolm kaitsjat: maohape tapab neelatud baktereid, sapphapped lõhuvad bakterite membraane nagu pesuaine, ja kõhunäärme ensüümid lagundavad baktereid ja nende valke samamoodi nagu toitu. Kui kõhunääre saadab vähem ensüüme, kaob üks kaitsja ja bakteritel on lihtsam ülemises peensooles paljuneda. Rohkem baktereid tähendab rohkem limaskesta kahjustust, see tähendab nõrgemat andurit, see tähendab veel vähem ensüüme. Kõhunäärme puudulikkus ongi üks hästi tuntud SIBO riskitegur, ja SIBO omakorda üks põhjus, miks elastaas võib olla madal ilma kõhunäärme haiguseta.

Ringi katkestamiseks on kaks kohta, ja need töötavad koos. Esimene on signaal. Kui maohape tõuseb, sapp voolab ja kõhunääre saab tugevama käsu, tuleb tagasi keha enda antibakteriaalne kaitse ülemises peensooles: hape tapab, sapphapped lõhuvad, ensüümid lagundavad. See on kaitse, mida ükski väline lisand ei asenda, sest see töötab iga söögikorra ajal ja sõltub ainult sellest, kas ahel alguses käivitub. Teine on lisaensüümid, mis on selles faasis sageli mõistlik tugi kõrvale: kui toit lagundatakse ülemises peensooles ära, jääb bakteritele vähem seedimata toitu, mille peal kasvada, proteaasid võtavad osa kaitsetööst tagasi, ja limaskest saab rahu paraneda. Kui andur paraneb, tuleb oma kõhunäärme vastus tagasi ja lisaensüümide vajadus väheneb. Kumbki üksi ringi ei katkesta, sest ülekasv ise vajab ravi. Suuri uuringuid selle kohta ei ole, toetavad kliiniline praktika ja mehhanism.

Nii et testi tulemus on kasulik mõlemal juhul. Normaalne tulemus ütleb, et probleem ei ole ensüümide hulgas, ja sinna raha panna pole mõtet. Madal tulemus ütleb, et kõhunääre vajab tähelepanu, ja et küsimus "miks" on tähtsam kui küsimus "mis lisand".

Seedeensüümid apteegist: mida silt tegelikult ütleb

Apteegist saab kahte eri asja, mis kannavad sama nime.

Pankreatiin (näiteks Mezym) on ravim: sea kõhunäärmest saadud ensüümisegu, mille toime on mõõdetud toimeühikutes (TÜ) ja mis on happekindlas kattes, et jõuda peensoolde tervena. Seda kasutatakse kõhunäärme puudulikkuse korral.

Taimsed ja seenensüümide kompleksid (DigeZyme, Digestizyme jt) on toidulisandid. Nende aktiivsust märgitakse eri ühikutes: DU amülaasile, FIP lipaasile, PC või HUT proteaasile, ALU laktaasile. Need ühikud ei ole omavahel võrreldavad ega võrreldavad pankreatiini TÜ-dega, nii et "suurem number on parem" ei tööta, ja kahe toote kõrvutamine sildi järgi on sisuliselt võimatu.

Siit ka vastus küsimusele, mida otsitakse kõige sagedamini: millised on parimad seedeensüümid? Ühte parimat ei ole, sest õige valik sõltub sellest, mis päriselt puudu on. Kui probleem on piimasuhkur, on parim laktaas. Kui kõhunääre on haige, on parim pankreatiin arsti määratud annuses. Ja kui probleem on signaalis, olgu elastaas korras või madal, on kõige suurem võit sealt: kui keha oma ensüümid õigel ajal liikuma saada, teeb ta ise ära suure osa tööst, mida muidu purgist juurde ostetakse.

Mõlemal juhul kehtib sama reegel: lisaensüümid töötavad selle ühe söögikorra ulatuses, koos toiduga, ja nende mõju lõpeb, kui toit on läbi. Kui probleem on nõrk signaal, algab järgmine söögikord täpselt samast kohast ja seedimine ei muutu. Ülesöömise puhul, jõululaual või restoranis, on lisaensüümidel tagantjärele mõõdukas leevendav toime ja selleks puhuks on need täiesti mõistlik abivahend. Igapäevase lahendusena maskeerivad nad põhjust.

Bitterid ja seedeensüümid: signaal, mis paneb oma ensüümid tööle

Bitterid on mõrutaimede kontsentreeritud ekstrakt, mis töötab täpselt sellel esimesel lülil, millest artikkel algas. Meie bitteris on kaheksa taime: emajuur, artišokk, võilillejuur, takjajuur, apteegitill, ingver, piparmünt ja kadakamari. Pipetitäis keelele või lonksu vette enne sööki, maitse jääb minut-paar suhu. Mõru maitse ongi signaal.

Mehhanism on lihtne ja mõõdetav. Keelel ja kogu seedetraktis on mõruretseptorid (TAS2R), mis on evolutsiooniliselt vanim viis öelda kehale: toit tuleb, valmistu. Mõru maitse keelel käivitab seedimise esimese faasi: sülg, maohape ja esimene laine ensüüme vabanevad enne, kui esimene suutäis alla jõuab. Emajuure kohta on inimuuringus näidatud, et selle ekstrakt suurendab maomahla eritust ja sapipõie tühjenemist, ja just sapp ja maohape on need kaks signaali, mis kõhunäärme sekretiini ja CCK kaudu tööle kutsuvad. Bitter ei too ensüüme väljast sisse, ta paneb ahela algusest käima, nii et keha oma ensüümid jõuavad õigel ajal õigesse kohta.

Sellest tuleb ka erinevus seedeensüümide lisandiga. Lisand asendab, bitter käivitab. Lisandi mõju lõpeb söögikorraga; regulaarne signaal enne sööki on seedimise rütmi taastamine, mis ei sõltu enam sellest, kas pudel on kaasas. Kui söögikord on juba söödud ja raskustunne käes, töötavad bitterid ka pärast sööki: aromaatsed ja soojendavad taimed (apteegitill, ingver, piparmünt, kadakamari) toetavad seedimise liikumist ja gaaside väljumist, mõru pool hoiab ahela käigus. Ja kui ülesöömine on juba juhtunud, sobivad lisaensüümid pärast sööki samuti, need kaks ei välista teineteist.

See loogika sobib kõige otsesemalt inimesele, kelle elastaas on korras, aga kes sööb kiirustades, kellel on pärast sööki raskustunne ja puhitus või kahtlus madalale maohappele. Ja ta sobib ka siis, kui elastaas on madal. Kõhunääre, mis toodab vähe, vajab tugevamat käsku, mitte nõrgemat, nagu SIBO-sektsioonis kirjas: signaal enne sööki aitab tal anda selle, mis tal on, ja lisaensüümid katavad vahe, mis jääb. Need kaks töötavad koos, mitte teineteise asemel.

Sedasama soovitab ka toitumisterapeut ja funktsionaalse meditsiini spetsialist Helle Tõnts, kes bittereid oma klientidele soovitab:

Olen neid bittereid soovitanud oma klientidele juba üle aasta ning saanud neist ka ise palju toetust. See on imeline viis toetada seedimist kõige loomulikumal moel, nii nagu keha tegelikult töötada soovib. Mõrumaitselised ühendid stimuleerivad seedimise algfaasi, mis on kogu organismi toimise seisukohalt väga kriitiline. Maohapet on paljudel tänases ühiskonnas liiga vähe ning tihti ei voola ka sapp piisavalt sujuvalt, mis tähendab, et toitained imenduvad kehvemini ja mürkide ning hormoonide väljutamine kehast on pärsitud. Bitterid aitavad seda tsüklit taas käivitada: keelel tekkiv mõrumaitse saadab signaali kogu seedetraktile, et see hakkaks toidu seedimiseks valmistuma. Puhas füsioloogia.

Kliendikogemused

Olen nüüd juba mõnda aega bittereid tarvitanud. Minu jaoks väga meeldiva maitsega. Ja on mulle oluliseks toeks, et keha toodaks paremini maohapet. Mulle soovitas bittereid tarvitama hakata toitumisnõustaja, kui selgusid minu maohappe ja sapi tootmisega seotud probleemid. Olen väga rahul, et bitterid avastasin ja et need mind palju aidanud on.

Mari

Jõudsin bitteriteni läbi soovituse ja õnneks enne, kui mingi suurem mure tekkida sai. Need aitavad näiteks ka mao alahappesuse korral ning võimaldavad organismil kõik vajalikud toitained ja vitamiinid kenasti omandada. Mis veel oluline nende bitterite puhul, need maitsevad ka väga hästi!

Marit

Olen mitu kord tellinud. Tellisin esimest korda toitumisnõustaja soovitusel, polnud sellisest tootest üldse teadlik. Ta soovitas, kuna seedimine ja sapitegevus vajasid tuge. Tänaseks olen avastanud, et tänu sellele tootele ei teki mul enam pärastlõunaseid väsimushooge. Võtan seda hommikul esimese asjana ja see hoiab seedesüsteemi päeva jooksul ühtlaselt ja hästi toimimas. Olen tänulik ja tellin ka edaspidi.

Mari Aasmae

→ Vaata bittereid ja telli

Loe arvustusi →

Loe edasi

• Seedimine — kuidas see töötab ja miks ta korrast ära läheb
• Maohape kurgus – mis probleeme see võib tekitada?
• Kõhupuhitus: mis aitab puhitunud kõhu vastu?
• Seedimist soodustavad toidud, mis lõpetavad kõhumured
• Ärritunud soole sündroom: sümptomid, põhjused ja mis päriselt aitab
• Mis on bitterid? Mõrutaimede jõud seedimisele
• Sapipõis

Kasutatud allikad: NIDDK — Your Digestive System & How it Works, Johns Hopkins Medicine — Digestive Enzymes and Digestive Enzyme Supplements, MedlinePlus — Stool Elastase, Cleveland Clinic — Exocrine Pancreatic Insufficiency, Ianiro et al. 2016 — Digestive Enzyme Supplementation in Gastrointestinal Diseases (PMC), Byron Herbalist — SIBO and Digestive Enzymes

Korduma kippuvad küsimused seedeensüümide kohta