Suur söögiisu näitab, et täiskõhusignaal jõuab ajju hilja või nõrgalt. Söögiisu väheneb siis, kui see signaal tugevneb: toidukorras on piisavalt valku ja kiudaineid, söömiseks on aega ja keha saab enne sööki märku, et toit on tulemas.
Üks lihtsamaid viise seda märguannet anda on mõru maitse. Emajuure mõruainetega uuringus sõid inimesed päeva jooksul umbes 340 kcal vähem, kuigi võisid süüa nii palju, kui soovisid. Samal põhimõttel toimivad bitterid, mida võetakse pipetitäie kaupa enne sööki. Selles artiklis on kõrvuti levinumad söögiisu vähendajad, toidud, mis söögiisu vähendavad, ja põhjused, miks kõht ei saa täis.
Mis võtab söögiisu ära?
Apteekide ja spordipoodide riiulitel on söögiisu vähendavad toidulisandid ja tabletid peamiselt viie toimeainega.
Glükomannaan on konjakijuure kiudaine, mis paisub maos koos veega geeliks ja tekitab täiskõhutunde. Seda võetakse 1 g kolm korda päevas enne sööki koos ühe-kahe klaasi veega. Uuringute tulemused kaalu kohta on vastakad.
Kitosaan seob soolestikus osa toidurasvast. Söögiisu see otseselt ei mõjuta.
Kroom toetab insuliini tööd. Söögiisule on selle mõju uuringutes olnud väike ja tulemused on vastakad.
Õunaäädikas enne süsivesikurikast toidukorda aeglustab veresuhkru tõusu. Selle mõju söögiisule on uuritud vähe.
Kohv ja kofeiin. Kofeiin pool tundi kuni neli tundi enne sööki võib söödud kogust veidi vähendada. Kohvi enda mõju on uuringutes olnud väike.
Kuues võimalus on mõruained ehk bitterid. Kiudained täidavad kõhu mahuga. Bitterid panevad tööle keha enda täiskõhusignaali, nii et kõht saab täis väiksemast kogusest toidust.
| Söögiisu vähendaja | Kuidas toimib | Millal võtta |
|---|---|---|
| Glükomannaan | Paisub maos ja täidab kõhu | Enne sööki rohke veega |
| Kitosaan | Seob osa toidurasvast | Koos rasvase toidukorraga |
| Kroom | Toetab insuliini tööd; mõju söögiisule on väike | Koos toiduga |
| Õunaäädikas | Aeglustab veresuhkru tõusu | Lahjendatult enne sööki |
| Bitterid | Mõru maitse vabastab täiskõhuhormoone | 5–10 minutit enne sööki |
Näljatunne on keha energiavajadus. See kasvab tasapisi ja kaob pärast korralikku toidukorda. Söögiisu on soov süüa ja see võib tekkida ka täis kõhuga: toidu lõhnast, harjumusest, väsimusest või pingest.
Mõlemat juhivad hormoonid. Greliin tekib maos ja teatab ajule, et on aeg süüa. Leptiin tekib rasvkoes ja annab teada, et energiavaru on piisav. Söögi ajal vabastab soolestik täiskõhuhormoone, milleks on GLP-1, CCK ja PYY. Need aeglustavad mao tühjenemist ja ütlevad ajule, et toitu on küllalt. Kui need signaalid on nõrgad või hilinevad, sööb inimene rohkem, kui keha vajab.
Valk tekitab toitainetest kõige tugevama täiskõhutunde ja kiudained hoiavad toitu maos kauem. Sai, makaronid ja magus hommikuhelves täidavad kõhu, kuid tõstavad veresuhkru kiiresti kõrgele. Kiire langus toob näljatunde tagasi tunni-paariga.
Täiskõhuhormoonid vajavad aega. Viie minutiga söödud lõuna on läbi enne, kui soolestik jõuab ajule teate saata, ja taldrik saab tühjaks enne täiskõhutunnet.
Lühike öö tõstab greliini ja langetab leptiini taset. Järgmisel päeval on söögiisu suurem ja täiskõhutunne nõrgem. Pinge korral otsib keha kiiret energiat ja kõige kiiremini annab seda magus või rasvane toit.
Toit lohutab, premeerib ja peletab igavust. Selline söögiisu tekib äkki, on suunatud kindlale toidule ja püsib ka pärast sööki. Aitab lihtne küsimus enne külmkapi avamist: kas ma sööksin praegu ka tavalist sooja toitu? Kui vastus on jah, on tegu näljaga. Kui isu on ainult šokolaadi või krõpsude järele, on tegu söögiisuga ja sageli magusaisuga.
Kui keha saab pikalt liiga vähe energiat, tõuseb greliin ja langeb leptiin. Keha kaitseb oma varusid ja söögiisu kasvab. See on põhjus, miks pärast ranget dieeti tuleb kaal sageli tagasi.
Kui söögiisu on pidev ja näljatunne tuleb tagasi juba paar tundi pärast sööki, võib põhjuseks olla insuliiniresistentsus. Rakud reageerivad siis insuliinile nõrgalt, energia jõuab rakkudesse aeglaselt ja aju küsib süüa juurde. Sellele viitavad väsimus pärast sööki ja kõhupiirkonda kogunev rasv.
RAUNO P.
Olen nüüd kuu aega alkoholiga bitterit kasutanud ja kogemus on olnud väga hea. Kuna ma kipun aeg ajalt üle sööma siis bitter on mulle suurepärane viis peale sööki seedimise turgutamiseks. Viimase kuu ajaga olen tähele pannud, et mul ei ole nälja tunnet enam nii palju kui seda oli varem ja magusaisu ka ei ole enam nii tugev.
| Toit | Miks see söögiisu vähendab |
|---|---|
| Munad | Valgurikas hommikusöök hoiab kõhu lõunani täis |
| Kaunviljad (oad, läätsed, kikerherned) | Valk ja kiudained koos |
| Kaerapuder | Lahustuvad kiudained aeglustavad mao tühjenemist |
| Puljongipõhine supp enne praadi | Täidab kõhu väikese energiahulgaga; uuringus vähenes toidukorra energiakogus viiendiku võrra |
| Õun või muu vesine puuvili | Maht ja kiudained |
| Pähklid ja seemned | Rasv ja valk pikendavad täiskõhutunnet |
| Kohupiim ja maitsestamata jogurt | Piimavalk tekitab tugeva täiskõhutunde |
| Mõrud salatid (rukola, sigur, võilillelehed) | Mõru maitse käivitab täiskõhuhormoonid |
| Tšilli | Teravus vähendab söödud kogust veidi |
| Vesi | Janu tundub sageli näljana; vesi enne sööki täidab kõhtu |
Kuidas vähendada söögiisu nii, et näljatunne ei kasvaks? Alusta kahest esimesest sammust ja lisa ülejäänud nädala jooksul.
ELE-REET EHELAID
Kui suutsin leida viisi, kuidas järjepidev olla, oli mõju tugevasti tunda juba kolme päevaga. Seoses sellega, et ilmselt sain toidust rohkem kätte, vähenes minu lõputu söömine kõvasti, kui varem ma olin alati enne magama minekut näljas ja pidin midagi näksima, siis see kadus täiesti. Nii, et rahakotti hoiab ka lõpuks kokku, kui ei pea nii palju sööma enam 😃

Bitterid ehk mõrutaimede kontsentreeritud ekstrakt on Euroopas sajandeid kuulunud söögilaua juurde. Bite the Plant bitteris on kaheksa taime: emajuur, takjajuur, võilillejuur, artišokk, apteegitill, ingver, kadakamarjad ja piparmünt. Emajuur on bitteri põhitaim ja üks mõrumaid taimi, mida tuntakse.
Mõru maitse retseptoreid on keelel, maos ja peensooles. Kui mõruained nendeni jõuavad, vabastab soolestik täiskõhuhormoonid juba söögikorra alguses. Laua taga tähendab see kolme muutust, mida on mõõdetud inimuuringutes.
Päeva jooksul söödud kogus väheneb ilma dieedita. Kakskümmend tervet inimest said hommikusöögi kõrvale emajuure mõruaineid ning sõid lõunat ja õhtust vaba valikuga. Sel päeval sõid nad kokku umbes 340 kcal ehk 22% vähem kui võrdluspäeval. Näljatunne kolme tunni jooksul pärast hommikusööki oli mõlemal päeval ühesugune (Mennella jt, 2016).
Järgmine toidukord jääb väiksemaks. Mõru humalaekstrakti saanud mehed sõid vaba valikuga lauas umbes 18% vähem (Walker jt, 2022).
Mõju sõltub maitsetundlikkusest. Väikese annusega uuringus sõid vähem need, kes tajuvad mõru maitset tugevalt (Andreozzi jt, 2015).
Mõrutaimi on traditsioonilises taimeravis kasutatud ka isu äratamiseks ja mõlemad toimed käivad koos. Mõru maitse keelel paneb liikuma sülje, maohappe ja seedeensüümid ning seedimine käivitub. Kui toit jõuab peensoolde, vabastavad samad mõruained täiskõhuhormoonid. Isu tuleb seega õigel ajal ja lõpeb õigel ajal. Uuringutes, kus mõõdeti söödud toidukogust, sõid inimesed mõruainetega vähem.
Võta pipetitäis bittereid keelele või lonksu vette 5–10 minutit enne sööki ja hoia maitset minut-paar suus. Kõige rohkem on sellest kasu enne päeva suurimat toidukorda ja enne õhtusööki, kui söögiisu on suurim. Valida saab alkoholi- ja õunaäädikaekstrakti vahel. Bitter on 45 ml pudelis.
HELVE KAJU
Olen nüüd kasutanud juba 2 pudelikest bittereid. Regulaarselt ennem iga söögikorda keelele tilgutanud. Ma tunnen muutusi. Hommikuti käin regulaarselt, isegi kaks korda ja sool tühjeneb täielikult. Tunne on palju kergem ja ka kaal. Isud on täielikult kadunud - saiakesed, koogikesed, kommid jäävad poodi. Haruharva söön veel shokolaadi jäätise vahvli topsis - lihtsalt nostalgia mõttes, mitte et tekkiks metsik isu aga see on minu favorite maius.
Minu probleemiks on rasvmaks ja ülekaal kõhu piirkonnas. Loodan väga, et pikalt bittereid kasutades, saan lõpuks oma perearsti rõõmustada heade tulemustega.
Söögiisu vähendab kõige kindlamalt valgu- ja kiudainerikas toidukord, mida süüakse aeglaselt. Lisaks aitavad klaas vett ja mõru maitse enne sööki ning piisav uni.
Uuringutes on söödud toidukogust vähendanud valk, lahustuvad kiudained nagu glükomannaan ja mõruained. Emajuure mõruainete uuringus sõid inimesed vaba valikuga toidulaua juures päevas umbes 340 kcal vähem. Bitter annab mõru maitse signaali enne sööki.
Glükomannaan tekitab maos paisudes täiskõhutunde, kui seda võtta rohke veega. Kitosaani ja kroomi mõju söögiisule on väike. Toidulisand toimib kõige paremini koos toitumise muutmisega.
Vitamiinid ja mineraalained mõjutavad söögiisu kaudselt. Kroom ja magneesium toetavad veresuhkru tasakaalu, rauapuudus ja B-vitamiinide vähesus suurendavad väsimust ja koos sellega näksimist.
Pideva söögiisu taga on enamasti valguvaene toit, kiire söömine, vähene uni või pinge. Kui näljatunne tuleb tagasi paar tundi pärast sööki, tasub perearstiga rääkida insuliiniresistentsuse kontrollimisest.
Õhtune söögiisu tuleb enamasti liiga väikesest lõunast. Aitab korralik lõuna, valgurikas õhtusöök ja pipetitäis bitterit enne õhtusööki.
Mõru maitse valmistab keha söömiseks ette ja toob täiskõhutunde varem. Uuringutes, kus mõõdeti söödud toidukogust, sõid inimesed mõruainetega vähem.

Triin Ülesoo on Bite the Planti looja. Ta on 20 aastat tegelenud oma tervise ja seedimisega ning teeb alates 2022. aastast bittereid, mida ta ise iga päev enne sööki võtab. Artiklid sünnivad klientide küsimustest, uuringutest ja tema enda kogemusest. Loe Triinu lugu →
Kasutatud allikad: Mennella I jt, Br J Nutr 2016, Walker EG jt, Am J Clin Nutr 2022, Andreozzi P jt, J Neurogastroenterol Motil 2015, Flood JE, Rolls BJ, Appetite 2007, Jull AB jt, Cochrane Database Syst Rev 2008, Whiting S jt, Appetite 2014, Schubert MM jt, Int J Food Sci Nutr 2017, EFSA teaduslik arvamus glükomannaani kohta 2010
Jaanuaris otsitakse internetist maksapuhastuse kohta rohkem kui ühelgi teisel kuul. Põhjus on arusaadav. Detsember oli raske, kõht on raske, pea on udune ja tundub, et midagi tuleks puhastada. Enne kui otsustada, mida teha, tasub aru saada, mida see sõna tegelikult tähendab.
Maks puhastab ennast iga päev. Ta ei oota jaanuari ega kuuri. Maksa puhastamine on töö, mis toimub praegu, sel hetkel, kui sa seda loed, ja oluline on, kas see töö jõuab lõpuni. Lõpuni jõuab see sapi kaudu, ja sapi paneb liikuma mõru maitse enne sööki ehk bitterid. Allpool on kirjas, kuidas maks puhastab, mis teda koormab, mida puhastuskuurid annavad ja milline on see osa, mida saab iga söögikorraga mõjutada.
Maks on keha filter, kuid selline filter, mis ei kogu mustust endasse, vaid töötleb selle ümber ja saadab välja. See toimub kolmes sammus.
Esimene samm on lagundamine. Kõik, mis jõuab verre ja mida keha ei vaja, läbib maksa: alkohol, ravimid, ära kasutatud hormoonid, ainevahetuse jääkained ja keskkonnast tulnud ained. Maksa ensüümid lagundavad need väiksemateks osadeks. Siin tekib üks konks: vahesaadused on sageli agressiivsemad kui algaine. Alkoholi esimene lagusaadus on atseetaldehüüd, mis tekitab pohmelli.
Teine samm on sidumine. Maks liidab vahesaadustele külge molekuli, kõige sagedamini väävlit sisaldava glutatiooni, mis muudab need veeslahustuvaks ja ohutuks. Selleks vajab maks toorainet: valku, väävlit sisaldavaid köögivilju ja B-vitamiine. Kui esimene samm töötab kiiresti, aga teisel sammul puudub tooraine, kogunevad vahesaadused kehasse. Just seda olukorda kirjeldavad inimesed sõnadega "maks ei jõua puhastada".
Kolmas samm on väljund. Seotud ained lahkuvad kehast kahte teed pidi. Veeslahustuvad ained väljuvad neerude kaudu uriiniga. Rasvlahustuvad ained, mida on palju, näiteks kolesterool, osa hormoonidest ja rasvlahustuvad jääkained, väljuvad sapiga soolde ja sealt kehast. Sapp on maksa peamine väljund. Kui sapp ei liigu, ei jõua puhastus lõpuni, ükskõik kui hästi kaks esimest sammu töötavad.
Maksapuhastus tähendabki lagundamist, sidumist ja väljundit, iga päev ja ööpäev läbi. Maksa toetamine tähendab nende kolme sammu toetamist, ja kolmandast sammust räägitakse kõige vähem.
Kolmandat sammu saab toetada iga söögikorra eel mõru maitsega. Elina võtab bittereid just maksa pärast:
ELINA
Kasutan Bitterit peamiselt maksatöö tõetamiseks. See aitab seedimisele ja üldheaolule. Mina tunnen vahet ja kindlasti tellin veel! tänan, et sellist asja teete!
Maks ei valuta ega anna otseselt märku. Märgid, mida inimesed kirjeldavad, on kaudsed:
Nende märkide taga on enamasti koormus: alkohol, lisatud suhkur ja fruktoos, ravimid, vähene uni ja kõrge insuliin. Need annavad maksale rohkem tööd, kui ta jõuab ära teha, ja kui sidumise või väljundi samm jääb nõrgaks, hakkavad jääkained kogunema. Esimene koht, kus koormus välja tuleb, on rasv maksas. Kui perearst on öelnud, et maksaensüümid on kõrged, on see tõenäoliselt juba juhtunud. Mida see tähendab ja kuidas seda tagasi pöörata, on kirjas artiklis rasvmaks.
Puhastuskuure on kahte tüüpi. Ühed on ühe- või mõnepäevased intensiivsed kuurid, kus kasutatakse ensüümijooke, õlisid, taimesegusid või paastu. Teised on nädalate pikkused pehmemad kuurid taimekapslite, teede ja toitumise muutusega. Mõlemal on oma koht, kui tead, mida kumbki teeb.
Mida kuur annab. Kuur annab pausi alkoholist ja suhkrust, ja see on iseenesest kõige tugevam asi, mida maksa heaks teha saab. Paast või kerge toit annab seedesüsteemile puhkuse. Taimed ja õlid panevad sapi liikuma, ja paljud tunnevad pärast kuuri kergust, mis tuleb just sealt. Kuur annab ka uue alguse: see on hetk, kus inimene otsustab midagi muuta, ja see otsus on sageli väärtuslikum kui kuuri sisu.
Mida üks kuur ei anna. Rasv, mis on maksa kogunenud aastatega, lahkub kuude jooksul ja eeldab insuliini langust. Sidumise samm vajab toorainet iga päev. Väljund ehk sapp peab liikuma iga söögikorraga, ka pärast kuuri lõppu. Kuur on algus, tulemuse otsustab see, mis toimub iga päev pärast kuuri.
Kellele kuur ei sobi. Ägedate sapikivide või sapipõie põletiku korral ei tohi sappi jõuliselt liikuma ajada, sest kivi võib liikuda ja ummistada sapijuha. Raseduse ajal puhastuskuure ei tehta. Diabeediravimite, vererõhuravimite ja verevedeldajate kasutajad peaksid paastu ja taimed enne arstiga läbi rääkima. Kui maksaensüümid on juba kõrged, on esimene samm vereanalüüs ja ultraheli.
Järgmised harjumused teevad kõik kolm sammu, lagundamise, sidumise ja väljundi, iga päev kergemaks.
Maksataimi on Euroopa taimetraditsioonis kasutatud sajandeid ja mõne kohta on olemas ka tänapäevased uuringud. Siin on nad tõenduse tugevuse järjekorras.
Artišokk on kõige paremini uuritud. Kuuekümnepäevases kontrollitud uuringus langetas artišokiekstrakt rasvmaksaga patsientidel ALT ja AST taset ning vähendas ultrahelis nähtavat rasva (Panahi jt 2018). Toime avaldub sapi kaudu: artišoki mõruained ergutavad sapi tootmist ja vabanemist.
Maarjaohakas on kõige tuntum. Toimeaine silümariin kaitseb maksarakke ja on uuringutes langetanud maksaensüüme, kuid tulemused on vastuolulised ja paljud uuringud väikesed. Mõistlik on oodata toetust, mitte ravi.
Võilillejuur on traditsiooniline sapi- ja maksataim, mille toimet kinnitavad loomkatsed. Vanaemade võilillekohv ei olnud juhus.
Kurkum on hästi dokumenteeritud põletikuvastase toimega, kuid kurkumiin imendub halvasti ja maksauuringud on ebaselged. Toiduna on see kasulik, kapslina ebaselge.
Kolm neist neljast on mõrud ja kaks, artišokk ja võilillejuur, on Bite the Plant bitteri koostises. Mõru maitse on signaal, millele maks ja sapipõis vastavad, ja see viib artikli viimase peatükini.
Kui valid apteegist või e-poest maksakapsleid, loeb koostis, mitte nimi. Sõna "detox" pakendil ei ütle midagi.
Kapslid toetavad maksarakke ja sidumise sammu. Väljundi ehk sapi paneb liikuma mõru maitse, ja selleks on bitterid.

Mõru maitse on seedimise vanim käivitaja. Mõru maitse keelel annab uitnärvi kaudu maksale käsu sappi tootma ja sapipõiele seda vabastama hakata, enne kui toit kohale jõuab. See on sapi vanim signaal ja see on tänapäeva toidulaualt peaaegu kadunud. Metsikud juured ja lehed olid mõrud, tänane toit on magus, soolane ja rasvane.
Bitterid annavad selle signaali tagasi. Bitter on mõrutaimede kontsentreeritud ekstrakt, milles on emajuur, artišokk, võilillejuur, takjajuur, ingver, apteegitill, piparmünt ja kadakas. Seda võetakse pipetitäis keelele või lonksu vette 5–10 minutit enne sööki. Kolm esimest taime on Euroopa klassikalised maksa- ja sapitaimed, needsamad, millest eelmised peatükid rääkisid, ainult tilkadena ja iga päev.
Maksapuhastuse seisukohalt paneb bitter väljundi tööle enne iga söögikorda. Sapp liigub, kolesterool ja rasvlahustuvad jääkained lahkuvad koos sellega ning kiudained viivad need kehast välja. Lisaks ergutavad mõruained keha oma GLP-1 signaali, mis vähendab magusaisu ja hoiab söögijärgse veresuhkru madalamal, nii et maksa jõuab vähem suhkrut. Kuur on algus ja bitter töötab pärast kuuri iga päev edasi.
Sedasama soovitab ka toitumisterapeut ja funktsionaalse meditsiini spetsialist Helle Tõnts, kes bittereid oma klientidele soovitab:

Olen neid bittereid soovitanud oma klientidele juba üle aasta ning saanud neist ka ise palju toetust. See on imeline viis toetada seedimist kõige loomulikumal moel, nii nagu keha tegelikult töötada soovib. Mõrumaitselised ühendid stimuleerivad seedimise algfaasi, mis on kogu organismi toimise seisukohalt väga kriitiline.
Maohapet on paljudel tänases ühiskonnas liiga vähe ning tihti ei voola ka sapp piisavalt sujuvalt, mis tähendab, et toitained imenduvad kehvemini ja mürkide ning hormoonide väljutamine kehast on pärsitud. Bitterid aitavad seda tsüklit taas käivitada: keelel tekkiv mõrumaitse saadab signaali kogu seedetraktile, et see hakkaks toidu seedimiseks valmistuma. Puhas füsioloogia.
HELVE KAJU
Olen nüüd kasutanud juba 2 pudelikest bittereid. Regulaarselt ennem iga söögikorda keelele tilgutanud. Ma tunnen muutusi. Tunne on palju kergem ja ka kaal. Isud on täielikult kadunud - saiakesed, koogikesed, kommid jäävad poodi. Minu probleemiks on rasvmaks ja ülekaal kõhu piirkonnas. Loodan väga, et pikalt bittereid kasutades, saan lõpuks oma perearsti rõõmustada heade tulemustega.
BRET
Hakkasin bittereid kasutama pärast seda, kui minu tervisearengutreener kahtlustas vereanalüüside põhjal, et minu maohape ei tööta nii optimaalselt kui võiks. Umbes 6-kuulise järjepideva kasutamise järel paranesid mu näitajad märkimisväärselt - seega ei olnud tegemist ainult subjektiivse tundega, vaid sain ka reaalse, mõõdetava kinnituse, et bitterid toimivad :).
Kui sapipõis on tundlik või sapikivid on diagnoositud, alusta paari tilgaga lonksu vees ja jälgi, kuidas keha reageerib. Ägeda hoo ajal bittereid ei võeta. Bitter on 45 ml pudelis.

Triin Ülesoo on Bite the Planti looja. Ta on 20 aastat tegelenud oma tervise ja seedimisega ning teeb alates 2022. aastast bittereid, mida ta ise iga päev enne sööki võtab. Artiklid sünnivad klientide küsimustest, uuringutest ja tema enda kogemusest. Loe Triinu lugu →
Kasutatud allikad: EASL–EASD–EASO 2024 kliiniline juhend MASLD kohta, J Hepatol, Panahi Y jt, Phytother Res 2018, Kennedy OJ jt, Aliment Pharmacol Ther 2016, Saller R jt, Forsch Komplementmed 2008 (silümariini ülevaade), Kikuchi M jt, World J Gastroenterol 2015 (sulforafaan ja maksaensüümid), Hodges RE, Minich DM, J Nutr Metab 2015 (toitained ja maksa detoksikatsiooni faasid)
Maks puhastab ennast ise iga päev kolmes sammus: lagundab, seob ohutuks ja saadab sapi või neerude kaudu välja. Maksa puhastamine tähendab praktikas nende sammude toetamist: vähem koormust alkoholist ja suhkrust, toorainet sidumiseks valgust ja ristõielistest ning töötavat väljundit sapi ja kiudainete abil.
Kõige tõhusam kodune maksapuhastus on igapäevane: periood ilma alkoholita, vähem lisatud suhkrut ja fruktoosi, ristõielised köögiviljad ja kiudained iga päev, suhkruta kohv, piisav uni ja mõru maitse enne sööki, mis paneb sapi liikuma.
Intensiivset kuuri võib teha paar korda aastas. Ägedate sapikivide, raseduse või ravimite korral tuleb enne arstiga rääkida. Igapäevane tugi, nagu alkoholivaba periood, suhkru vähendamine, kiudained ja mõru maitse enne sööki, ei vaja pause.
Kerge väsimus ja peavalu esimestel päevadel on tavaline, kui kohv, suhkur või alkohol järsku ära jäävad. Tugev valu paremal pool, oksendamine, palavik või kollasus ei ole normaalne ja vajab arsti pilku.
Ägedas faasis, kui on valuhood või põletik, mitte, sest sapi jõuline liikuma ajamine võib kivi liigutada. Rahulikus faasis on sapi liikumas hoidmine just ennetus. Alusta väikeste kogustega ja räägi plaan arstiga läbi.
Kui alkohol ja lisatud suhkur ära jätta, hakkab ALT langema nädalatega. Mõõdetav muutus võtab tavaliselt kuus kuni kaksteist nädalat, rasva kadumine maksast kuid.
Bitterid toetavad maksapuhastuse kolmandat sammu ehk väljundit, ergutades sapi tootmist ja vabanemist enne iga söögikorda. Artišokk, võilillejuur ja emajuur nende koostises on klassikalised maksataimed. See on igapäevane tugi, mitte kuur.
Perearst ütles, et maksaensüümid on veidi kõrged, või näitas ultraheli rasvmaksa. Alkoholi tarvitad sa vähe, ülekaalu sul ei ole ja enesetunne on üldiselt hea. Ainult väsimus püsib ka pärast korralikku und.
Rasvmaks on tänapäeval kõige levinum maksahaigus. See on umbes igal neljandal täiskasvanul ja enamik neist ei tea sellest, sest maks ei valuta. Hea uudis on see, et rasvmaks on algstaadiumis täielikult pöörduv. Halb uudis on see, et rasva vähendamine toidus seda tagasi ei pööra. Rasv lahkub maksast siis, kui insuliin langeb ja sapp liigub, ja mõlemat toetab mõru maitse enne sööki ehk bitterid. Selle mõistmiseks tuleb vaadata, kust rasv maksa jõuab.
Rasvmaks ehk maksa steatoos on seisund, kus rasv moodustab üle 5% maksa kaalust. Terves maksas on alati veidi rasva. Probleem algab siis, kui rasva lisandub rohkem, kui maks jõuab ära kasutada või välja saata.
Varem jagati rasvmaks alkohoolseks ja mittealkohoolseks. Mittealkohoolset rasvmaksa nimetatakse nüüd lühendiga MASLD ehk metaboolse düsfunktsiooniga seotud rasvmaks. Nimi ütleb, et tegu on ainevahetuse haigusega, mis avaldub maksas. Euroopas on see umbes 25%-l täiskasvanutest. Tugeva ülekaaluga inimestest on rasvmaks üle 90%-l ja normaalkaalus inimestest umbes 25%-l.
Viimane arv on oluline. Rasvmaksa põhjus on kõrge insuliin, ja insuliin võib olla kõrge ka normaalkaalus inimesel.
Maksakoes ei ole valunärve. Maks võib olla pooleldi rasvunud ja inimene ei tunne valu. Seepärast avastatakse rasvmaks enamasti juhuslikult, vereanalüüsis või muul põhjusel tehtud ultrahelis.
Märgid, mille inimesed tagantjärele ära tunnevad:
Helve sai rasvmaksa diagnoosi ja hakkas bittereid võtma enne iga söögikorda:
HELVE KAJU
Olen nüüd kasutanud juba 2 pudelikest bittereid. Regulaarselt ennem iga söögikorda keelele tilgutanud. Ma tunnen muutusi. Tunne on palju kergem ja ka kaal. Isud on täielikult kadunud - saiakesed, koogikesed, kommid jäävad poodi. Minu probleemiks on rasvmaks ja ülekaal kõhu piirkonnas. Loodan väga, et pikalt bittereid kasutades, saan lõpuks oma perearsti rõõmustada heade tulemustega.
Maks ise ei valuta, sest maksakoes ei ole valuretseptoreid. Kui paremal pool ülakõhus on valu, tuleb see enamasti maksa ümbritsevast kestast, mis venib maksa suurenedes, või sapipõiest, mis asub otse maksa all ja millel on valunärvid. Terav hoogudena tulev valu pärast rasvast sööki, mis kiirgab paremasse abaluusse, tuleb sapipõiest; sellest on pikemalt kirjas sapipõie artiklis. Tuim püsiv raskustunne, mis söögist ei sõltu, tuleb pigem maksa kestast. Mõlemal juhul tasub lasta end kontrollida.
Rahvasuus seostatakse liigset higistamist maksaga ja sageli öeldakse, et maks ei jõua puhastada. Uuringud otsest seost ei kinnita: tavaline higistamine ei ole rasvmaksa sümptom. Öine higistamine koos väsimuse, kaalulanguse ja parema külje raskusega on siiski põhjus teha maksaanalüüsid, sest selline kombinatsioon võib viidata põletikule. Insuliiniresistentsus, mis on rasvmaksa taga, teeb inimese pärast süsivesikurikast sööki sageli kuumatundlikumaks ja higisemaks. Seos higistamisega tekib seega insuliini kaudu.
Sageli arvatakse, et rasv maksas tuleb toidurasvast. Enamasti tuleb see suhkrust.
Süsivesikute söömise järel tõuseb veresuhkur ja kõhunääre vabastab insuliini. Insuliin on ladustav hormoon: see annab lihastele ja maksale käsu suhkur vastu võtta ja varuks panna. Maks hoiab suhkrut glükogeenina, kuid glükogeeniladu on väike ja mahutab umbes ühe päeva varu. Kui ladu on täis ja suhkrut tuleb juurde, teeb maks ülejäägist rasva. See on terve keha tavaline mehhanism. Probleem tekib siis, kui insuliin on pidevalt kõrge. Siis on maks pidevalt ladustamisrežiimis, toodab rasva kiiremini, kui jõuab seda välja saata, ja hakkab rasva endasse koguma.
Pidevalt kõrget insuliini nimetatakse insuliiniresistentsuseks ja rasvmaks on selle avaldumine maksas. Ring on kahesuunaline: rasv maksas nõrgendab maksa insuliinitundlikkust, kõhunääre toodab insuliini veel rohkem ja maks ladustab veel rohkem. Seepärast võib rasvmaks tekkida ka normaalkaalus inimesel, kelle insuliin on olnud aastaid kõrge. Kõrget insuliini tavaline veresuhkru analüüs ei näita.
Fruktoos jõuab maksa eraldi teed pidi. Glükoosi saab kasutada iga keharakk, fruktoosi lagundab peaaegu ainult maks. Kui fruktoosi tuleb korraga palju, näiteks mahlast, limonaadist, smuutist, kuivatatud puuviljadest või suhkrust, millest pool on fruktoos, jõuab see otse maksa ja maks muudab selle rasvaks ilma insuliini osaluseta. Terve õun on maksale sobiv, sest kiudained aeglustavad imendumist. Klaasis mahlas on viie õuna suhkur ilma kiudaineteta.
Alkohol mõjub maksas samamoodi nagu fruktoos ja tekitab lisaks põletikku. Kaks klaasi veini õhtul koormab rasvunud maksa rohkem, kui tavaliselt arvatakse.
Risk on suurem, kui sul on üks või mitu järgmistest:
| Staadium | Mis maksas toimub | Pöörduv? |
|---|---|---|
| 1. Steatoos (lihtne rasvmaks) | Rasv on maksarakkudes, põletikku ei ole | Jah, täielikult |
| 2. Steatohepatiit (MASH) | Rasvale lisandub põletik ja rakud kahjustuvad | Jah, kuid aeglasemalt |
| 3. Fibroos | Põletiku tagajärjel asendub maksakude armkoega | Osaliselt; varane fibroos taandub |
| 4. Tsirroos | Armkude on ülekaalus ja maks ei tööta | Ei; haiguse kulgu saab pidurdada |
Enamik selle artikli lugejaid on esimeses staadiumis ja jääb sinna või paraneb, kui muudab oma harjumusi. Umbes viiendikul steatoosiga inimestest areneb põletik, ja põletikust fibroosini kulub aastaid. Aega on piisavalt, kui seda kasutada.
Rasvmaksa kahtlus tekib enamasti kolme maksaensüümi põhjal, mida määratakse tavalises vereanalüüsis:
Normaalsed maksaensüümid rasvmaksa siiski ei välista: kuni veerandil rasvmaksaga inimestest on ALT normis. Kui tunnused ja riskitegurid on olemas, on järgmine samm ultraheli, mis näitab rasva maksas otse.
FIB-4 näitab fibroosi riski viimase vereanalüüsi põhjal. FIB-4 on indeks, millega arstid hindavad fibroosi riski. Arvutamiseks on vaja nelja näitajat: vanus, AST, ALT ja trombotsüütide arv. Valemit on tülikas peast arvutada, kuid internetis on tasuta kalkulaator, näiteks MDCalc FIB-4, kuhu sisestad need neli arvu ja saad tulemuse kohe. Tulemus alla 1,3 tähendab, et oluline fibroos on ebatõenäoline. Tulemus üle 2,67 tähendab, et arst peaks tegema elastograafia ehk mõõtma maksa jäikust. Vahepealne tulemus jääb halli alasse. FIB-4 aitab hinnata, kui kiiresti tuleks tegutseda.
Kui tahad teada, kas rasvmaksa taga on kõrge insuliin, mis on kõige sagedasem põhjus, tasub samast vereproovist lasta määrata ka tühja kõhu insuliin ja arvutada HOMA-IR. Juhised on insuliiniresistentsuse artiklis.
Käsimüügist rasvmaksa ravimit osta ei saa. Alates 2024. aastast on olemas üks retseptiravim (resmetirom) kaugelearenenud põletikulise vormi raviks. Kõigil teistel juhtudel on raviks elustiili muutmine, ja uuringud näitavad selle mõju arvudes.
Kaalulangus 5–10%. Uuringus muutsid põletikulise rasvmaksaga inimesed aasta jooksul toitumist ja liikumist. Rasv taandus maksast 65%-l neist, kes kaotasid 5–7% kehakaalust, ja põletik kadus 90%-l neist, kes kaotasid üle 10% (Vilar-Gomez jt 2015). 85-kilose inimese jaoks on 10% kaheksa ja pool kilo, ja selleks kulub umbes aasta.
Kohv. Suurtes jälgimisuuringutes on 2–3 tassi kohvi päevas seotud umbes 30% väiksema fibroosiriskiga, ja seos püsib ka pärast teiste tegurite arvessevõtmist (Kennedy jt 2016). Kohv sobib mustalt või vähese piimaga; suhkru ja siirupiga kohv annab maksale fruktoosi.
Vähem fruktoosi ja lisatud suhkruid. Peamised allikad on mahl, limonaad, magusad jogurtid, hommikuhelbed ja batoonid. Nende ärajätmine vähendab maksarasva mõõdetavalt juba paari nädalaga, isegi kui kaal ei muutu (Jensen jt 2018).
Valk ja jõutreening. Lihased on suurim kude, mis võtab suhkrut verest vastu, nii et see ei jõua maksa. Jõutreening 2–3 korda nädalas vähendab maksarasva ka ilma kaalulanguseta; vastupidavus- ja jõutreening koos mõjuvad paremini kui kumbki eraldi.
Uni. Unepuudus tõstab insuliini ja kortisooli taset ning paneb maksa rohkem suhkrut verre vabastama. Alla kuue tunni magavatel inimestel on rasvmaksa risk märkimisväärselt suurem.
Paus alkoholist. Rasvunud maks taastub ilma alkoholita kiiremini ka siis, kui rasvmaksa põhjus oli muu. Kolm kuud ilma alkoholita on jõukohane katse.
Rasvavaene dieet rasvmaksa ei ravi; see arusaam on tekkinud haiguse nimest. Maksa aitab vastupidine suund: vähem suhkrut ja rafineeritud tärklist, rohkem valku ja häid rasvu ning kiudaineid, mis hoiavad veresuhkru ühtlasena.
| Koormab maksa | Toetab maksa |
|---|---|
| Mahl, limonaad, smuuti, magus kohv | Vesi, must kohv, roheline tee |
| Suhkur, mesi, siirup, kuivatatud puuviljad | Marjad, kiivi, apelsin, terved puuviljad |
| Sai, saiakesed, hommikuhelbed | Kaer, täisteratooted, kaunviljad |
| Praetud ja töödeldud liha, friikartulid | Kala, muna, kana, veiseliha, oliiviõli |
| Alkohol, eriti igapäevane | Köögiviljad poolel taldrikul, eriti mõrud ja rohelised |
| Suured portsjonid hilja õhtul | Varasem õhtusöök; köögivili ja valk enne tärklist |
Vahemere toitumismuster, milles on kala, oliiviõli, kaunvilju, köögivilju, pähkleid ja vähe suhkrut, on ravijuhendites rasvmaksa esmavalik, sest see vähendab maksarasva ka ilma kaalulanguseta. Seda toitumisviisi saab järgida aastaid. Kuidas söögikorra ülesehitus insuliini vähendab, on pikemalt kirjas insuliiniresistentsuse artiklis.
Rasvmaksast rääkides räägitakse peaaegu alati sellest, mis maksa siseneb: suhkur, fruktoos ja alkohol. Harvem räägitakse sellest, mis maksast väljub, ja see on sapp.
Maks toodab iga päev umbes liitri sappi. Sapp aitab peensooles rasva seedida ja on ühtlasi maksa peamine väljund, millega keha vabaneb kolesteroolist ja rasvlahustuvatest jääkainetest. Kui sapp on paks ja voolab aeglaselt, tekib maksas ummik: kolesterool ja rasv, mis pidid lahkuma, jäävad ringlema. Seepärast esinevad rasvmaks ja sapikivid sageli koos: mõlema taga on paks sapp, kõrge insuliin ja kõhurasv.
Sapivool on seega osa lahendusest, ja seda saab mõjutada iga söögikorraga. Kuidas maks ennast iga päev puhastab ja milline on selles sapi roll, on kirjas artiklis maksapuhastus.
Kiudained seovad soolestikus sapphappeid ja viivad need kehast välja. Maks peab seejärel tootma uut sappi ja kasutab selleks kolesterooli. See on üks põhjus, miks kaer ja kaunviljad langetavad kolesteroolitaset.
Mõru maitse on sapi loomulik signaal. Kui mõru maitse puudutab keelt, saab maks uitnärvi kaudu märguande toota sappi ja sapipõis märguande seda vabastada juba enne toidu saabumist. Euroopa taimeravis on seda mehhanismi kasutatud sajandeid, ja kahe taime kohta on ka tänapäevaseid uuringuid. Artišokk on rasvmaksa puhul kõige paremini uuritud taim: 60-päevases kontrollitud uuringus langetas artišokiekstrakt rasvmaksaga patsientidel ALT ja AST taset ning vähendas ultrahelis nähtavat rasva võrreldes platseeboga (Panahi jt 2018). Võilillejuur on traditsiooniline sapi- ja maksataim, mille toimet kinnitavad loomkatsed.

Artišokk ja võilillejuur on mõlemad bitteri koostises. Bitter on mõrutaimede kontsentreeritud ekstrakt, milles on emajuur, artišokk, võilillejuur, takjajuur, ingver, apteegitill, piparmünt ja kadakas. Seda võetakse pipetitäis keelele või lonksu vette 5–10 minutit enne sööki.
Rasvmaksa korral teeb bitter kahte asja korraga. Esiteks annab mõru maitse keelel maksale ja sapipõiele märku, et söök on tulemas. Sapp on kohal enne, kui rasv peensoolde jõuab, ja rasv seeditakse ära. Teiseks jõuavad samad mõruained peensoole retseptoriteni ja ergutavad seal keha oma GLP-1 signaali. GLP-1 on hormoon, mis aeglustab mao tühjenemist, hoiab söögijärgse veresuhkru tipu madalamal ja tekitab küllastustunde. Madalam veresuhkru tipp, väiksem insuliinikogus ja nõrgem magusaisu on just see, mida rasvmaksa tagasipööramine iga söögikorra juures vajab. Uuringus sõid inimesed emajuure mõruainetega vaba valikuga toidulaua juures päeva jooksul umbes 340 kalorit vähem. Väiksem söödud kogus toetab kaalulangust, mida maks vajab.
Rasv lahkub maksast siis, kui insuliin langeb ja kaal liigub. Bitter toetab just neid kohti: isu püsib paigas, veresuhkur on ühtlasem ja sapp liigub. Bitteri mõju on ka see, mida inimesed rasvmaksa puhul esimesena tunnevad: seedimine on kergem, kõht rahulikum ja magusaisu taandub.
Sedasama soovitab ka toitumisterapeut ja funktsionaalse meditsiini spetsialist Helle Tõnts, kes bittereid oma klientidele soovitab:

Olen neid bittereid soovitanud oma klientidele juba üle aasta ning saanud neist ka ise palju toetust. See on imeline viis toetada seedimist kõige loomulikumal moel, nii nagu keha tegelikult töötada soovib. Mõrumaitselised ühendid stimuleerivad seedimise algfaasi, mis on kogu organismi toimise seisukohalt väga kriitiline.
Maohapet on paljudel tänases ühiskonnas liiga vähe ning tihti ei voola ka sapp piisavalt sujuvalt, mis tähendab, et toitained imenduvad kehvemini ja mürkide ning hormoonide väljutamine kehast on pärsitud. Bitterid aitavad seda tsüklit taas käivitada: keelel tekkiv mõrumaitse saadab signaali kogu seedetraktile, et see hakkaks toidu seedimiseks valmistuma. Puhas füsioloogia.
ELINA
Kasutan Bitterit peamiselt maksatöö tõetamiseks. See aitab seedimisele ja üldheaolule. Mina tunnen vahet ja kindlasti tellin veel! tänan, et sellist asja teete!
BRET
Hakkasin bittereid kasutama pärast seda, kui minu tervisearengutreener kahtlustas vereanalüüside põhjal, et minu maohape ei tööta nii optimaalselt kui võiks. Umbes 6-kuulise järjepideva kasutamise järel paranesid mu näitajad märkimisväärselt - seega ei olnud tegemist ainult subjektiivse tundega, vaid sain ka reaalse, mõõdetava kinnituse, et bitterid toimivad :).

Triin Ülesoo on Bite the Planti looja. Ta on 20 aastat tegelenud oma tervise ja seedimisega ning teeb alates 2022. aastast bittereid, mida ta ise iga päev enne sööki võtab. Artiklid sünnivad klientide küsimustest, uuringutest ja tema enda kogemusest. Loe Triinu lugu →
Kasutatud allikad: EASL–EASD–EASO 2024 kliiniline juhend MASLD kohta, J Hepatol, Vilar-Gomez E jt, Gastroenterology 2015, Kennedy OJ jt, Aliment Pharmacol Ther 2016, Jensen T jt, J Hepatol 2018, Sterling RK jt, Hepatology 2006 (FIB-4), Panahi Y jt, Phytother Res 2018, Petersen MC, Shulman GI, Physiol Rev 2018
Jah. Lihtne rasvmaks ja ka varane põletikuline vorm taanduvad, kui insuliin langeb ja kaal liigub 5–10%. Isegi varane fibroos võib osaliselt taanduda. Tsirroos ei ole pöörduv, aga ka siis saab progressiooni peatada.
Ei, maksal ei ole valunärve. Raskus või surve paremal pool roiete all võib tulla suurenenud maksa venitatud kestast. Terav valu pärast sööki on enamasti sapipõie sõnum.
Tavaline higistamine ei ole rasvmaksa märk. Öine higistamine koos väsimuse ja kaalulangusega on põhjus analüüsideks. Insuliiniresistentsus, mis rasvmaksa taga on, teeb inimese sageli kuumatundlikumaks pärast süsivesikurikast sööki.
ALT, AST ja GGT annavad kahtluse, ultraheli näitab rasva otse. FIB-4 (vanus, AST, ALT, trombotsüüdid) hindab fibroosi riski. Normaalsed ensüümid ei välista rasvmaksa.
Jah, ja see on kasulik: 2–3 tassi päevas on seotud väiksema fibroosi riskiga. Kohvi tasub juua suhkru ja siirupita.
Rasvunud maksale on ka väike kogus koormus, sest alkohol lagundatakse samas rakus, kus rasv juba on. Kolm kuud ilma alkoholita on mõistlik katse ja vereanalüüs näitab pärast seda sageli selget vahet.
Bitterid toetavad sapivoolu ja rasva seedimist, ergutavad keha oma GLP-1 signaali, mis hoiab veresuhkru tipu madalamal ja vaigistab magusaisu, ja artišokk nende koostises on rasvmaksa puhul uuritud. Rasv tuleb maksast välja siis, kui insuliin langeb ja kaal liigub — bitter toetab just nendes kohtades.
GLP-1 ravimitest räägivad praegu kõik: kord nädalas süst, kehakaal langeb 15–20% ja söögiisu kaob. Harvem räägitakse sellest, et GLP-1 on hormoon, mida keha toodab ise iga söögikorra ajal. Veel harvem räägitakse sellest, mis juhtub pärast ravi lõppu: uuringute järgi tuleb aastaga tagasi umbes kaks kolmandikku kaotatud kaalust, sest söögiisu taastub. Ravim asendas hormooni, kuid keha enda hormoonitootmine jäi sama nõrgaks.
Selles artiklis on kirjas, mis GLP-1 on, mida süst teisiti teeb, miks keha oma GLP-1 aastatega nõrgeneb ja mis selle uuesti tööle paneb. Üks tugevamaid looduslikke ergutajaid on mõru maitse enne sööki ehk bitterid. Artikkel on kasulik nii sellele, kes kasutab ravimit, kui ka sellele, kes on ravi lõpetanud või otsib teist teed.
GLP-1 ehk glükagoonilaadne peptiid-1 on hormoon, mida eritavad peensoole seinas asuvad L-rakud, kui toit nendeni jõuab. GLP-1 püsib veres ainult üks-kaks minutit, seejärel lagundab selle ensüüm DPP-4. Selle lühikese ajaga teeb GLP-1 viit asja.
Terve ainevahetusega inimesel käivitub see kõik igal söögikorral iseenesest. Insuliin vabaneb õigel ajal ja õiges koguses, veresuhkur tõuseb mõõdukalt, kõht saab täis ja nälg tekib uuesti alles siis, kui keha vajab kütust.
GLP-1 ravimid on semaglutiid ja tirsepatiid, mida tuntakse Ozempicu, Wegovy ja Mounjaro nime all. Need on keha oma GLP-1 koopiad, mida on keemiliselt muudetud nii, et DPP-4 neid lagundada ei saa. Keha oma GLP-1 püsib veres kaks minutit, süstitud ravim püsib nädala ja hoiab retseptorid kogu selle aja aktiivsena.
Ravimi mõju on sama mis keha oma GLP-1-l, kuid mitu suurusjärku tugevam: söögiisu kaob peaaegu täielikult, magu tühjeneb aeglaselt ja veresuhkur stabiliseerub. Suurtes uuringutes kaotasid inimesed semaglutiidiga keskmiselt 15% ja tirsepatiidiga umbes 20% kehakaalust (Wilding jt 2021, Jastreboff jt 2022). Kõrvaltoimed tulenevad samast mehhanismist: iiveldus, kõhukinnisus, puhitus ja kiire kaalulanguse tõttu suurem sapikivide risk. Harva aeglustub mao töö nii palju, et tekib gastroparees ehk mao tühjenemise häire.
Ravimite puhul räägitakse harva sellest, mis juhtub pärast ravi lõppu. Aasta pärast süstimise lõpetamist oli tagasi tulnud keskmiselt kaks kolmandikku kaotatud kaalust (Wilding jt 2022). Põhjus on selles, et inimeste oma GLP-1 oli sama nõrk kui enne ravi. Süst asendab hormooni, kuid keha võime seda ise toota jääb samaks.
Eestis on GLP-1 ravimid retseptiravimid. Ravimiameti andmetel turustatakse Eestis semaglutiidi süstina ja tabletina, tirsepatiidi, liraglutiidi ja dulaglutiidi. Kaalu langetamise näidustus on ainult osal neist. Ülejäänud on diabeediravimid ja nende kasutamise kaalu langetamiseks otsustab arst. Ravi määratakse tavaliselt siis, kui kehamassiindeks on vähemalt 30 või vähemalt 27 koos kaasuva haigusega.
Siit tekib küsimus, mis teeb keha oma GLP-1 nõrgaks ja kuidas saab selle uuesti tööle panna.
GLP-1 vastus söögile on inimestel erinev ja muutub aastatega. Peamised põhjused on järgmised.
Insuliiniresistentsus. Kui rakud reageerivad insuliinile nõrgemalt ja kõhunääre toodab seda liiga palju, nõrgeneb ka inkretiinide ehk GLP-1 ja GIP vastus söögile: see tekib hiljem ja on nõrgem. See on üks põhjus, miks insuliiniresistentsuse korral tekib nälg juba paar tundi pärast sööki.
Kiire söömine. L-rakud vajavad toidu tuvastamiseks aega. Kui lõuna süüakse ära viie minutiga, jõuab suhkur verre enne, kui GLP-1 jõuab kõhunäärmele märku anda.
Vähe kiudaineid ja vaene mikrobioom. Soolebakterid kääritavad kiudaineid ja toodavad butüraati ning teisi lühikese ahelaga rasvhappeid, mis kuuluvad L-rakkude tugevaimate ergutajate hulka. Kiudainevaese toidu korral tekib butüraati vähem ja GLP-1 signaal on nõrgem.
Unepuudus. Üks lühike öö vähendab järgmisel päeval nii insuliinitundlikkust kui ka GLP-1 vastust söögile. Seepärast tekib pärast halvasti magatud ööd magusaisu.
Ülekaal. Siseelundite ümber kogunenud rasv eritab põletikuaineid, mis nõrgendavad nii insuliini kui ka GLP-1 signaali. Tekib nõiaring: nõrk GLP-1 suurendab söögiisu, suurem söögiisu lisab rasva ja rasv nõrgendab GLP-1 signaali veelgi.
L-rakud jäävad alles ja hakkavad uuesti tööle, kui saavad õige signaali.
| Mis | Kuidas |
|---|---|
| Valk ja rasv toidus | Mõlemad ergutavad L-rakke otse; valk annab kõige tugevama ja pikema GLP-1 vastuse |
| Kiudained | Soolebakterid kääritavad need butüraadiks, mis ergutab jämesoole L-rakke veel tunde pärast sööki |
| Sapphapped | Rasvane toit vallandab sapi ja sapphapped ergutavad L-rakke eraldi retseptori kaudu |
| Mõruained ehk bitterid | L-rakkude pinnal on samad mõruretseptorid mis keelel; mõru maitse maos ja peensooles vallandab GLP-1 koos teiste küllastushormoonidega |
| Söögi järjekord | Köögivili ja valk enne tärklist tekitavad GLP-1 vastuse enne, kui suhkur verre jõuab |
| Aeglane söömine | 20 minutit kestev söögikord annab L-rakkudele aega signaal ära saata enne taldriku tühjenemist |
| Liikumine | Regulaarne liikumine parandab GLP-1 vastust söögile ja aju tundlikkust selle suhtes |
Koos annavad need GLP-1 vastuse, mis toimib iga päev ja püsib ka pärast ravi lõppu.
Kes otsib GLP-1 ravimile looduslikku alternatiivi, jõuab kiiresti berberiinini, mida turustatakse "loodusliku Ozempicuna". Nimetus on eksitav kahel põhjusel.
Esiteks mõjutab berberiin ainevahetust peamiselt teist teed pidi, AMPK-nimelise ensüümi kaudu, ja selle mõju on ravimiga võrreldes väike. Teiseks on berberiin laia toimega antimikroobne alkaloid. Mikrobioomi-uurija Jason Hawrelak on näidanud, et berberiini sisaldavad taimed hävitavad laboris bifidobaktereid. Tema hinnangul vähendab kuid kestev igapäevane berberiini võtmine mikrobioomi mitmekesisust ja butüraati tootvate bakterite hulka, ja just need bakterid toetavad keha oma GLP-1. Paarinädalane kuur kindlal põhjusel on tema sõnul ohutu, kuid aastaid kestvat igapäevast võtmist kaalu langetamiseks ta ei soovita.
Bitterid kuuluvad teise rühma. Bitteri taimed ei toimi enne sööki võetavas koguses antimikroobselt ja bittereid on Euroopas võetud iga päev sajandeid. Berberiinist on pikemalt juttu insuliiniresistentsuse artikli soolestiku peatükis.
Mõruainete ehk bitterite mõju GLP-1-le on vähe tuntud, kuid selle kohta on tehtud mitu inimuuringut.
Humal vallandas kolm küllastushormooni korraga. Tervetele meestele anti enne vaba valikuga einet kapslis mõru humalaekstrakti. Nende veres tõusid küllastushormoonid CCK ja PYY, GLP-1 tõusis ajuti, ja nad sõid lõuna ja vahepala peale kokku umbes 18% vähem kaloreid kui platseeboga (Walker jt 2022).
Emajuur vähendas söödud kaloreid. Emajuur on Bite the Plant bitteri põhitaim ja selle mõruaine amarogentiin on üks kõige mõrumaid teadaolevaid looduslikke aineid. Inimesed, kes said hommikusöögi kõrvale emajuure mõruaineid, sõid sel päeval vaba valikuga toidulaua juures umbes 340 kalorit ehk 22% vähem. Näljatunne kolme tunni jooksul pärast hommikusööki oli sama mis võrdluspäeval (Mennella jt 2016).
Sama kirjeldab Ele-Reet, kes võtab bittereid enne sööki:
ELE-REET EHELAID
Kui suutsin leida viisi, kuidas järjepidev olla, oli mõju tugevasti tunda juba kolme päevaga. Seoses sellega, et ilmselt sain toidust rohkem kätte, vähenes minu lõputu söömine kõvasti, kui varem ma olin alati enne magama minekut näljas ja pidin midagi näksima, siis see kadus täiesti. Nii, et rahakotti hoiab ka lõpuks kokku, kui ei pea nii palju sööma enam 😃
Mõru maitse enne sööki hoiab veresuhkru tipu madalamal. Kui mõruainet anti enne süsivesikurikast jooki, tõusis veresuhkur vähem ja keha oma GLP-1 rohkem; naistel oli mõju tugevam kui meestel (Bitarafan jt 2020, Rezaie jt 2023).
MARI AASMAE
Tänaseks olen avastanud, et tänu sellele tootele ei teki mul enam pärastlõunaseid väsimushooge. Võtan seda hommikul esimese asjana ja see hoiab seedesüsteemi päeva jooksul ühtlaselt ja hästi toimimas.
Mõju on tugevam neil, kes tunnevad mõru maitset hästi. Väikese annusega uuringus sõid kõik osalejad järgmisel söögikorral umbes 80 kalorit vähem. Need, kes tundsid mõru maitset tugevalt, sõid umbes 130 kalorit vähem, ja neil, kes mõru maitset ei tundnud, vahet ei olnud (Andreozzi jt 2015). Mõru maitset tunneb tugevalt umbes kolmveerand inimestest.
Uuringutes on mõruained vähendanud päevas söödud kaloreid mõnekümne kuni paarisaja võrra, pikendanud küllastust ja hoidnud söögijärgse veresuhkru tipu madalamal. Nii toimib terve keha siis, kui saab õige signaali, ja see mõju püsib ka pärast ravi lõppu.

Mõruaineid on Euroopas sajandeid võetud enne sööki kontsentreeritud taimeekstraktina, mida nimetatakse bitteriks. Bitter on mõrutaimede ekstrakt, milles on emajuur, artišokk, võilillejuur, takjajuur, ingver, apteegitill, piparmünt ja kadakas. Seda võetakse pipetitäis keelele või lonksu vette 5–10 minutit enne sööki.
Bitter toimib kahes kohas. Keelel käivitab mõru maitse seedimise ettevalmistuse: sülg, maohape, sapp ja ensüümid on valmis enne esimest suutäit. Maos ja peensooles jõuavad samad mõruained L-rakkude mõruretseptoriteni ja L-rakud vabastavad GLP-1 koos teiste küllastushormoonidega just siis, kui toit on saabumas.
GLP-1 taset kodus mõõta ei saa, kuid selle mõju tunneb igaüks ise: nälg söögikordade vahel, magusaisu, õhtune näksimine ja küllastus. Nii kirjeldavad seda inimesed, kes on bittereid võtnud mõnest nädalast mõne kuuni.
RAUNO P.
Olen nüüd kuu aega alkoholiga bitterit kasutanud ja kogemus on olnud väga hea. Kuna ma kipun aeg ajalt üle sööma siis bitter on mulle suurepärane viis peale sööki seedimise turgutamiseks. Viimase kuu ajaga olen tähele pannud, et mul ei ole nälja tunnet enam nii palju kui seda oli varem ja magusaisu ka ei ole enam nii tugev.
TIIU KÄSNER
Mis on juhtunud...käsi enam kommi järele ei siruta. Magusaisu päris kadunud ei ole, magustoitusid ikka söön, aga hulluks ka ei lähe kui kohe ei saa. Õhtused isutamised on juba vähemaks jäänud.
IVI KURG
Ma pean tunnistama, et vahel läheb ikka meelest ära ja mõnikord jääb vahele. Aga olen täheldanud, et magusaisu on tohutult vähenenud ja üldse mingid suvalised isutamised ka. Need on peamised asjad, mis kohe pähe tulevad.
Süst asendab GLP-1 hormooni nädalaks. Bitter paneb keha oma GLP-1 tootma igal söögikorral, keha oma rütmis ja koguses. Bitteriga saab alustada juba enne, kui ravimit vaja läheb, ja bitter jääb alles ka pärast ravi lõppu.
HELVE KAJU
Olen nüüd kasutanud juba 2 pudelikest bittereid. Regulaarselt ennem iga söögikorda keelele tilgutanud. Ma tunnen muutusi. Tunne on palju kergem ja ka kaal. Isud on täielikult kadunud - saiakesed, koogikesed, kommid jäävad poodi. Minu probleemiks on rasvmaks ja ülekaal kõhu piirkonnas. Loodan väga, et pikalt bittereid kasutades, saan lõpuks oma perearsti rõõmustada heade tulemustega.
Kui süstitud hormoon kehast kaob, taastub söögiisu, ja siis on keha oma GLP-1 ergutamine kõige olulisem. Bitter enne sööki, valk igal toidukorral, kiudained ja aeglane söömine aitavad kaotatud kaalu hoida. Neist võtetest räägib pikemalt artikkel söögiisu vähendamisest. Kuidas veresuhkur pärast sööki käitub, on kirjas artiklis kõrge veresuhkur.
Bitter on 45 ml pudelis. Sama mehhanism on magusaisu vaatenurgast kirjas magusaisu artiklis.

Triin Ülesoo on Bite the Planti looja. Ta on 20 aastat tegelenud oma tervise ja seedimisega ning teeb alates 2022. aastast bittereid, mida ta ise iga päev enne sööki võtab. Artiklid sünnivad klientide küsimustest, uuringutest ja tema enda kogemusest. Loe Triinu lugu →
Kasutatud allikad: Walker EG jt, Am J Clin Nutr 2022, Mennella I jt, Br J Nutr 2016, Andreozzi P jt, J Neurogastroenterol Motil 2015, Bitarafan V jt, Am J Physiol Regul Integr Comp Physiol 2020, Rezaie P jt, Nutrients 2023, Wilding JPH jt, N Engl J Med 2021 (STEP 1), Wilding JPH jt, Diabetes Obes Metab 2022, Jastreboff AM jt, N Engl J Med 2022 (SURMOUNT-1), Hawrelak J, intervjuu Natural Endocrine Solutions 2023
GLP-1 on hormoon, mida peensool eritab söömise ajal. Ta annab kõhunäärmele teada, et suhkur on tulemas, aeglustab mao tühjenemist ja tekitab küllastustunde. Keha oma GLP-1 püsib veres vaid paar minutit; GLP-1 ravimid on sama hormooni koopiad, mis püsivad kehas nädal aega.
Jah, igal söögikorral. Vastuse tugevus sõltub sellest, mida ja kuidas sa sööd: valk, rasv, kiudained ja mõru maitse ergutavad seda; kiire söömine, kiudainevaene toit, unepuudus ja insuliiniresistentsus nõrgendavad.
Valk (muna, kala, liha, kodujuust, kaunviljad), kiudained (köögivili, kaunviljad, seemned, täistera), rasv ja mõrud toidud (artišokk, rukola, võilill, greip, tume šokolaad). Ka söögi järjekord loeb: köögivili ja valk enne tärklist.
Ei. Süst annab hormooni väljastpoolt ja mitu suurusjärku suuremas koguses, kui keha ise toodab. Bitter ergutab keha oma GLP-1 igal söögikorral; uuringutes on see tähendanud väiksemat söögiisu, pikemat küllastust ja mõnikümmend kuni paarsada kalorit vähem päevas.
Uuringutes tuli aastaga tagasi keskmiselt kaks kolmandikku kaotatud kaalust, sest isu tuli tagasi. Mida tugevam on keha oma GLP-1 vastus söögile ravi lõpetamise ajal, seda rohkem kaotatud kaalust jääb püsima.
Laboris küll, aga tavaline tervisekontroll seda ei sisalda ja mõõtmine on keeruline, sest hormoon laguneb minutitega. Praktikas näitab GLP-1 vastust see, kui kiiresti pärast sööki nälg tagasi tuleb ja kui kõrgele veresuhkur tõuseb.
Perearst ütles, et tühja kõhu veresuhkur oli 6,2. Võib-olla mõõtsid apteegis ja näit oli 7,9, või ostsid glükomeetri ja nägid pärast lõunat 9,4. Nüüd on sul üks arv ja küsimus, mida sellega teha.
Kõrge veresuhkur on üks sagedasemaid põhjuseid, miks inimene hakkab esimest korda oma ainevahetusele mõtlema. Enamik artikleid räägib diabeedist, kuid ühe näidu põhjal diabeeti ei diagnoosita. Tervise kohta ütleb kõige rohkem see, mis juhtub veresuhkruga kahe tunni jooksul pärast sööki. Söögijärgset tõusu saab ise mõjutada toidu järjekorra, liikumise ja mõru maitsega enne sööki ehk bitteritega. Kõigepealt tulevad arvud, mille järgi kõrget veresuhkrut määratletakse.
Veresuhkrut ehk vere glükoosisisaldust mõõdetakse Eestis millimoolides liitri kohta (mmol/l). Arstid kasutavad järgmisi piire:
| Tühja kõhuga (vähemalt 8 tundi söömata) | 2 tundi pärast sööki | |
|---|---|---|
| Normaalne | alla 6,1 | alla 7,8 |
| Eeldiabeet | 6,1–6,9 | 7,8–11,0 |
| Diabeet | 7,0 või rohkem, mõõdetuna kahel korral | 11,1 või rohkem |
Välismaistes allikates ja osal glükomeetritest on ühikuks mg/dl: 1 mmol/l on 18 mg/dl, seega 5,5 mmol/l on 99 mg/dl.
Tabeli juurde käib kaks märkust. Esiteks on normaalne ja optimaalne näit erinevad: tühja kõhu veresuhkur 5,8 on normis, kuid terve ainevahetus hoiab seda tavaliselt vahemikus 4,5–5,2. Teiseks on diabeedi diagnoosimiseks vaja kahte eraldi mõõtmist, glükoosikoormuse testi või HbA1c analüüsi. Ühe kõrge näidu põhjal diagnoosi ei panda.
Püsivalt kõrge veresuhkur annab endast märku janu, sagedase urineerimise, väsimuse, häguse nägemise ja aeglaselt paranevate haavadega. Need on hilised märgid, mis tekivad siis, kui veresuhkur on püsinud pikka aega üle 10.
Varasemad märgid tulevad veresuhkru langusest, mis järgneb söögijärgsele tõusule: väsimus tund pärast sööki, magusaisu pärastlõunal ja nälg varsti pärast söömist. Need tekivad aastaid enne, kui tühja kõhu näit muutub, ja neid kirjeldab lähemalt insuliiniresistentsuse artikkel.
Veresuhkur muutub kogu päeva jooksul. Üks näit ütleb vähe, kui ei ole teada, mis sellele eelnes. Veresuhkru näitu tõstavad ajutiselt järgmised asjad.
Söömine enne mõõtmist. Apteegis või tervisepäeval tehtud mõõtmine ei ole tühja kõhu mõõtmine, kui hommikusöök oli kaks tundi tagasi. Pärast sööki on 7,8 täiesti normaalne.
Halb uni. Üks lühike öö tõstab järgmise päeva veresuhkru vastust mõõdetavalt, sest unepuudus vähendab insuliinitundlikkust ja tõstab kortisooli taset.
Stress või haigus. Kortisool ja adrenaliin vabastavad maksast glükoosi, et kehal oleks kütust. Palavik, põletik, äge valu ja ka tugev närvipinge enne arsti juurde minekut tõstavad näitu.
Hommikune kellaaeg. Varahommikul vabastab keha ärkamiseks hormoone ja maks lisab verre glükoosi. Seda nimetatakse koidu nähtuseks. Hommikune tühja kõhu näit on seepärast sageli päeva kõrgeim. Kui see jääb vahemikku 6,0–6,4, tasub mõõta ka teistel kellaaegadel, sest ainult hommikuse näidu põhjal eeldiabeeti järeldada ei saa.
Ravimid. Kortikosteroidid, osa vererõhuravimeid ja mõned hormoonpreparaadid tõstavad veresuhkrut.
Kui näit oli ühel korral kõrge, mõõda uuesti teisel päeval, tühja kõhuga ja pärast normaalset ööund. Kui tulemus on ka siis üle 6,1, tasub pöörduda perearsti poole. Tühja kõhu näidust rohkem ütleb aga see, mis juhtub pärast sööki.
Tühja kõhu veresuhkur näitab ühte hetke. Söögijärgne kõver näitab, kuidas keha toiduga toime tuleb. Veresuhkru kõikumine pärast sööki ütleb ainevahetuse kohta kõige rohkem.
Pärast söömist hakkab suhkur verre jõudma umbes 15 minutiga. Terve ainevahetusega inimesel tõuseb veresuhkur mõõdukalt: tipp jääb tavaliselt alla 7,8, saabub 45–60 minuti pärast ja langeb seejärel rahulikult lähtetasemele. Kõver meenutab madalat küngast.
Kui ainevahetus on hakanud muutuma, on kõver teistsugune: veresuhkur tõuseb järsult 9–10-ni ja langeb sama järsult, sageli lähtetasemest madalamale. Seda langust tunnebki inimene väsimusena tund või paar pärast sööki, magusaisuna kella nelja paiku ja ärritava näljana varsti pärast söömist. Need tunded tekivad kukkumisest, mis järgneb tipule, kui keha on vabastanud liiga palju insuliini. Magusaisu on enamasti selle kõvera lõpp ja tahtejõuga on sellel vähe pistmist. Sama kõver hoiab üleval ka pidevat söögiisu.
Mari märkas sama pärastlõunast väsimust ja hakkas võtma bittereid:
MARI AASMAE
Tänaseks olen avastanud, et tänu sellele tootele ei teki mul enam pärastlõunaseid väsimushooge. Võtan seda hommikul esimese asjana ja see hoiab seedesüsteemi päeva jooksul ühtlaselt ja hästi toimimas.
Sama juhtub ka inimestel, kelle tühja kõhu näit on korras. Veresuhkru kõikumine pärast sööki muutub esimesena ja tühja kõhu näit viimasena. Suures andmebaasis, kus glükoosikoormuse ajal mõõdeti ka insuliini, oli kolmveerandil normaalse veresuhkruga inimestest insuliin kõrge: nende keha hoidis suhkru normis ainult suurema insuliinikogusega. Seda seisundit nimetatakse insuliiniresistentsuseks ja see algab söögijärgsest kõverast.
Tipu kõrguse määravad kolm asja. Esimene on see, mida ja mis järjekorras süüakse. Teine on see, kui kiiresti magu toidu peensoolde laseb: mida kiiremini, seda järsem on tõus. Kolmas on see, kui tugevalt peensool annab ette märku, et suhkur on tulemas, nii et insuliin vabaneks õigel ajal ja parajas koguses. Kaks viimast sõltuvad seedimisest ja mõlemat mõjutab mõru maitse enne sööki.
Kõvera nägemiseks piisab tavalisest glükomeetrist, mis maksab apteegis 15–30 eurot; kümme testriba maksab paar eurot. Kolm mõõtmist ühe söögikorra ümber annavad rohkem teavet kui kord aastas tehtud tühja kõhu analüüs.
Tulemusi saab hinnata järgmise tabeli järgi.
| Tipp 1 tund pärast sööki | 2 tundi pärast sööki | Mida see tähendab |
|---|---|---|
| alla 7,8 | lähtetasemel | Terve vastus |
| 7,8–9,9 | lähtetasemel või veidi üle | Tipp on kõrge, kuid keha tuleb toime. Vaata, mis selle söögikorra juures tipu tekitas |
| 10 või rohkem | üle 7,8 | Keha ei tule selle söögikorraga toime. Kui see tavalise toiduga kordub, räägi arstiga |
| ükskõik milline | lähtetasemest madalam, kaasnevad nälg ja väsimus | Insuliini vabanes liiga palju. See on insuliiniresistentsuse varane muster |
Mõõda oma tavalist lõunat, seda, mida sa tavaliselt sööd. Korda mõõtmist nädala jooksul kolme või nelja erineva söögikorra juures, sest üks mõõtmine näitab ainult ühte söögikorda. Glükomeetri lubatud viga on ±15%, seega 8,1 ja 8,6 on sama tulemus.
Tervet kõverat näitab pideva glükoosimonitooringu sensor (CGM), mida müüakse ka ilma retseptita ja mis mõõdab veresuhkrut iga viie minuti järel kaks nädalat järjest. Sensor on kallim, kuid kahe nädalaga saab oma keha kohta väga palju teada.
Korduv kõrge veresuhkur on põhjus minna perearsti juurde. Korduvaks loetakse seda, kui tühja kõhu näit on mitu korda üle 6,1 või söögijärgne tipp on tavalise toiduga mitu korda üle 10. Küsi kolme analüüsi: HbA1c ehk viimase 2–3 kuu keskmine veresuhkur, tühja kõhu insuliin ja vajaduse korral glükoosikoormuse test koos insuliini mõõtmisega. Viimane on ainus, mis näitab, kui palju insuliini keha ühe söögikorra jaoks kulutab. Riski suurendavad kõrged triglütseriidid koos madala HDL-kolesterooliga, polütsüstiliste munasarjade sündroom, vööpiirkonna rasvumine ja tumedad laigud kaelal. Sama kõrge insuliin, mis tõstab veresuhkrut, kogub rasva ka maksa; sellest on pikemalt kirjas artiklis rasvmaks.
Veresuhkur tõuseb viimasena. Enne seda on keha aastaid hoidnud suhkru normis üha suurema insuliinikogusega. Kui tühja kõhu veresuhkur jõuab 6,1-ni, on insuliin olnud kõrge juba kaua. Seepärast on kõige olulisem langetada insuliini, ja see algab söögikorrast. Kuidas see käib, on kirjas artiklis insuliiniresistentsus: miks veresuhkur on normis, aga insuliin mitte.
Stressi ajal vabastavad kortisool ja adrenaliin maksast glükoosi, et kehal oleks kütust. Lühike pinge tõstab veresuhkrut tunniks või paariks. Pikaajaline stress hoiab kortisooli kõrgel, vähendab insuliinitundlikkust ja rikub und, nii et veresuhkur püsib kõrgem ka ilma toiduta. Stressis söömine jätab vahele seedimise ettevalmistuse: toit jõuab makku, mis ei olnud valmis, ja söögijärgne tipp on kõrgem. Aitavad uni, liikumine ja rahulik söögikord.
Kohv mõjub veresuhkrule kahel viisil. Kofeiin vähendab lühikeseks ajaks insuliinitundlikkust, nii et kohv tühja kõhuga või koos süsivesikurikka hommikusöögiga võib söögijärgset tippu tõsta. Pikaajalistes jälgimisuuringutes on kohvijoojatel 2. tüüpi diabeeti vähem kui mittejoojatel ja sama seos kehtib kofeiinivaba kohvi kohta. Kohvi tasub juua pärast hommikusööki ja ilma suhkruta.
| Teeb tipu kõrgemaks | Tasandab tippu |
|---|---|
| Magusad joogid: mahl, limonaad, smuuti, magus kohv | Köögivili ja valk enne, tärklis viimasena |
| Sai, riis, kartul või pasta tühja kõhuga ja omaette | Kiudained ja rasv samal taldrikul |
| Söömine kiirustades, ekraani ees, viie minutiga | Lusikatäis õunasiidriäädikat vees enne sööki |
| Halb uni eelmisel ööl | 2–5 minutit kõndi või paar kükki pärast sööki |
| Hiline õhtusöök ja öine näksimine | Mõru maitse ehk bitterid enne sööki |
Mõne kohta on olemas täpsed arvud. Umbes 20 g õunasiidriäädikat vees vahetult enne süsivesikurikast einet parandas insuliiniresistentsetel inimestel söögijärgset insuliinitundlikkust 34% (Johnston jt 2004). Juba 2–5 minutit kerget kõndi pärast sööki vähendas veresuhkru tõusu keskmiselt 17% võrreldes istumisega (Buffey jt 2022). Kümme kükki iga kolmveerandtunni järel hoidis söögijärgset veresuhkrut paremini kontrolli all kui üks 30-minutiline jalutuskäik (Gao jt 2024). Söögi järjekord, kus köögivili ja valk süüakse enne ning leib ja kartul viimasena, alandab sama toidu tippu ja midagi ei pea ära jätma. Kui vaevab ka refluks, on järjekorrast ja portsjonitest pikemalt juttu refluksi toitumise artiklis.
Tabeli viimane rida on vähem tuntud ja sellest räägib järgmine peatükk.

Tipu kõrguse määravad toit, mao tühjenemise kiirus ja peensoole signaal. Mõru maitse mõjutab kahte viimast.
Mõru maitse keelel käivitab seedimise ettevalmistuse enne esimest suutäit: sülg, maohape, sapp ja ensüümid on valmis ning kõhunääre saab uitnärvi kaudu märku, et insuliini on peagi vaja. Peensoolde jõudes aeglustavad mõruained mao tühjenemist. Peensoole rakkude pinnal on samad mõruretseptorid mis keelel, ja kui mõruained nendeni jõuavad, vabaneb GLP-1. See hormoon annab kõhunäärmele teada, et suhkur on tulemas, aeglustab mao tühjenemist veelgi ja tekitab küllastustunde. Sama hormooni jäljendavad Ozempic ja Wegovy; mis see on ja kuidas keha seda ise toodab, on kirjas artiklis GLP-1.
Mõru maitse enne sööki hoidis veresuhkru tipu madalamal. Kui tervetele inimestele anti enne süsivesikurikast jooki mõruainet, tõusis veresuhkur vähem ja keha oma GLP-1 rohkem; naistel oli mõju tugevam kui meestel (Bitarafan jt 2020, Rezaie jt 2023).
Sellel mehhanismil põhinevad bitterid. Bitter on mõrutaimede kontsentreeritud ekstrakt, milles on emajuur, artišokk, võilillejuur, takjajuur, ingver, apteegitill, piparmünt ja kadakas. Seda võetakse pipetitäis keelele või lonksu vette 5–10 minutit enne sööki. Keha on söögiks valmis enne esimest suutäit, magu tühjeneb rahulikumalt ja suhkur jõuab verre ühtlasemalt. Bitter teeb sama toidu kehale kergemaks ning sobib kokku söögi järjekorra ja söögijärgse kõnniga.
Bitterite kasutajad kirjeldavad kõige sagedamini kõvera lõpu muutumist: pärastlõunane väsimus ja magusaisu, mis tulevad veresuhkru langusest, jäävad nõrgemaks.
IVI KURG
Olen täheldanud, et magusaisu on tohutult vähenenud ja üldse mingid suvalised isutamised ka.
BRET
Hakkasin bittereid kasutama pärast seda, kui minu tervisearengutreener kahtlustas vereanalüüside põhjal, et minu maohape ei tööta nii optimaalselt kui võiks. Umbes 6-kuulise järjepideva kasutamise järel paranesid mu näitajad märkimisväärselt - seega ei olnud tegemist ainult subjektiivse tundega, vaid sain ka reaalse, mõõdetava kinnituse, et bitterid toimivad :).
Bitter on 45 ml pudelis.

Triin Ülesoo on Bite the Planti looja. Ta on 20 aastat tegelenud oma tervise ja seedimisega ning teeb alates 2022. aastast bittereid, mida ta ise iga päev enne sööki võtab. Artiklid sünnivad klientide küsimustest, uuringutest ja tema enda kogemusest. Loe Triinu lugu →
Kasutatud allikad: Tartu Ülikooli Kliinikumi diabeedikeskus, veresuhkru normid, Crofts C jt, Diabetes Res Clin Pract 2016, Petersen MC, Shulman GI, Physiol Rev 2018, Johnston CS jt, Diabetes Care 2004, Buffey AJ jt, Sports Med 2022, Gao Y jt, Scand J Med Sci Sports 2024, Bitarafan V jt, Am J Physiol Regul Integr Comp Physiol 2020, Rezaie P jt, Nutrients 2023, Andreozzi P jt, J Neurogastroenterol Motil 2015
Ei. Kõrge veresuhkur ühel mõõtmisel võib tulla söömisest, halvast unest, stressist, haigusest või mõõtmise kellaajast. Diabeedi diagnoosimiseks on vaja kahte tühja kõhu mõõtmist üle 7,0, glükoosikoormuse testi või HbA1c analüüsi.
Alla 7,8 mmol/l. 7,8–11,0 viitab häiritud glükoositaluvusele, 11,1 ja rohkem diabeedile. Tipp saabub enamasti tund pärast sööki ja võib tervel inimesel korraks ulatuda 8–9-ni, kui see kahe tunniga tagasi langeb.
Varahommikul vabastab keha ärkamiseks hormoone ja maks lisab verre glükoosi — see on koidu nähtus. Hommikune tühja kõhu näit on seepärast sageli päeva kõrgeim. Kui see on 6,0–6,4 ja päeva jooksul madalam, ei ole see iseenesest eeldiabeet.
Jah. Kortisool ja adrenaliin vabastavad maksast glükoosi. Pikaajaline stress hoiab veresuhkrut püsivalt kõrgemal ka ilma toiduta ja vähendab insuliinitundlikkust.
Liikumisega. 2–5 minutit kõndi või paar kükki viib suhkru lihastesse ilma insuliinita ja alandab tippu keskmiselt viiendiku võrra. Järgmise söögikorra jaoks: köögivili ja valk enne, tärklis viimasena, äädikas või mõru maitse enne sööki.
Mõruained aeglustavad mao tühjenemist ja ergutavad keha oma GLP-1 signaali, mis on uuringutes andnud madalama söögijärgse tipu. Bittereid võetakse enne sööki, et keha oleks toiduks valmis. Kui tühja kõhu näit on korduvalt üle 6,1, räägi arstiga.
Perearst ütles, et analüüsid on korras. Sina aga tead, et midagi on teisiti. Pärast lõunat vajub pea norgu. Kella nelja paiku tuleb magusaisu, mis ei ole nälg. Püksid on kitsaks jäänud, kuigi kaal on sama.
Insuliiniresistentsus on seisund, kus rakud reageerivad insuliinile nõrgemalt ja kõhunääre toodab seda üha rohkem, et veresuhkur normis püsiks. Siin peitubki konks. Veresuhkur võib olla aastaid korras, samal ajal kui insuliin on juba kaks-kolm korda kõrgem, kui peaks olema. Tavaline vereanalüüs mõõdab veresuhkrut, mitte insuliini, ja nii jääb probleem märkamata.
On veel üks asi, millest harva räägitakse. See, kui palju insuliini iga söögikord vallandab, otsustatakse suures osas enne, kui suhkur verre jõuab: suus, maos ja peensoole esimestel sentimeetritel. Söögikord on koht, kus sa insuliiniresistentsust iga päev kas süvendad või leevendad. Selle otsuse üks tugevamaid mõjutajaid on mõru maitse enne sööki ehk bitterid.

Järgmisi mustreid kirjeldavad inimesed aastaid enne, kui analüüs midagi näitab.
Eriti pärast lõunat, kus oli leiba, pastat, riisi või kartulit. Silmad vajuvad kinni, keskendumine kaob. Terve inimese keha reageerib söögile rahuliku küllastustundega.
Kella kolme-nelja paiku või õhtul pärast sööki tekib tung millegi magusa järele, kuigi nälga ei ole. Põhjus on veresuhkru järsk langus pärast järsku tõusu: keha küsib kiiret kütust.
Sõid korralikult, aga paari tunni pärast oled näljane ja närviline. Liiga suur insuliinikogus viis suhkru verest ära liiga kiiresti. Mis suure söögiisu vastu aitab, on kirjas eraldi artiklis.
Kaalunumber püsib, püksid jäävad kitsaks. Rasv koguneb siseelundite ümber ja maksa, kus see eritab põletikuaineid.
Kell kaks-kolm öösel ärkad ja tunned, et peaksid midagi sööma või jooma.
See on ainus silmaga nähtav märk. Meditsiinis kannab see nime acanthosis nigricans ja on otseselt seotud kõrge insuliiniga. Kui see on olemas, on insuliiniresistentsus juba kaugele arenenud.
Viis esimest on tunded, mida on lihtne millegi muuga seletada: stress, vähene uni, palju tööd. Ja enamik inimesi, kellel need on, ei ole ülekaalus. Just seepärast jääb insuliiniresistentsus aastateks märkamata.
Mari hakkas bittereid võtma seedimise pärast ja märkas muutust just pärastlõunal:
MARI AASMAE
Tänaseks olen avastanud, et tänu sellele tootele ei teki mul enam pärastlõunaseid väsimushooge. Võtan seda hommikul esimese asjana ja see hoiab seedesüsteemi päeva jooksul ühtlaselt ja hästi toimimas.
Aga miks vereanalüüs seda siis ei näita?
Insuliin on hormoon, mida kõhunääre eritab pärast sööki, et viia suhkur verest rakkudesse — lihastesse, maksa ja rasvkoesse. Kui rakud hakkavad insuliinile nõrgemalt vastama, toodab kõhunääre seda lihtsalt rohkem. See toimib ja veresuhkur püsib normis aastaid, mõnel inimesel aastakümneid.
Insuliini resistentsus on seega pikk protsess. Selle esimest faasi nimetatakse hüperinsulineemiaks: insuliin on kõrge, veresuhkur normis. Kui suur see nähtamatu rühm on, näitab 10 000 inimese andmebaas, kus glükoosikoormuse ajal mõõdeti ka insuliini (Crofts jt 2016). Normaalse veresuhkruga inimestest oli ainult veerandil ka normaalne insuliinivastus. Kolmveerandil oli insuliin kõrge, kuigi suhkur oli korras. Ja enamik neist ei olnud ülekaalus.
Kust see tuleb? Kõige paremini tõestatud mehhanism on rasv vales kohas (Petersen ja Shulman 2018). Rasv nahaaluses koes on normaalne ladu. Lihasrakkudes ja maksas hakkab rasv insuliini signaali segama, ja lihastes juhtub see esimesena. Siit tekib nõiaring. Insuliin on ladustav hormoon: mida rohkem seda veres on, seda usinamalt ladustab keha energiat rasvana, ka lihasesse ja maksa. Rasv vales kohas nõrgendab insuliini toimet, kõhunääre toodab seda veel rohkem, ja see omakorda ladustab veel rohkem rasva valesse kohta. Seepärast ei pea insuliiniresistentne inimene olema ülekaaluline. Piisab, kui rasv on vales kohas. Väljast sale, seest rasvunud on omaette tüüp.
Sama nõiaring seletab kõige tavalisema frustratsiooni: kaal ei lange, kuigi sööd vähem. Kuni insuliin on kõrge, hoiab ta rasvavarud lukus ja keha põletab seda, mis parasjagu sisse tuleb. Trenn viis korda nädalas ei muuda seda, kui insuliin söögikordade vahel alla ei tule.
Kui midagi ei muutu, jõuab kõhunääre lõpuks oma piirini ja suhkur hakkab tõusma: kõigepealt eeldiabeet (prediabeet), seejärel 2. tüüpi diabeet. Kõrge insuliin teeb kahju aga juba enne seda: rasvmaks, kõrge vererõhk, triglütseriidid, naistel PCOS. Koos nimetatakse neid metaboolseks sündroomiks. Mida varem sekkuda, seda lihtsam on olukorda tagasi pöörata. Aga kuidas teada saada, kus sa praegu seisad?
Insuliiniresistentsust tavalises tervisekontrollis ei mõõdeta. Selle diagnoosimine algab peaaegu alati inimese enda kahtlusest. Kolm sammu, lihtsaimast alustades:
| Samm | Näitaja | Kust | Mida see tähendab |
|---|---|---|---|
| 1 | Triglütseriidid jagatud HDL-kolesterooliga | Tõenäoliselt on need sul viimasest lipiidipaneelist juba olemas | Kui tulemus on üle 1,5, on see hoiatus |
| 2 | Tühja kõhu insuliin (fS-Ins) ja HOMA-IR | Synlabist saad ise tellida, ilma saatekirjata | Insuliin üle 10 µU/ml või HOMA-IR üle 2,5 viitab resistentsusele |
| 3 | Glükoosikoormuse test koos insuliini mõõtmisega | Perearsti või endokrinoloogi kaudu | Ainus test, mis näitab, kuidas insuliin söögile tegelikult reageerib |
HOMA-IR arvutad ise: tühja kõhu glükoos × insuliin / 22,5.
Üks hoiatus teise sammu kohta. Samas Croftsi uuringus oli tühja kõhu insuliin normaalse ja kõrge insuliinivastusega inimestel peaaegu ühesugune — erinevus ilmnes alles pärast glükoosikoormust. Normaalne tühja kõhu insuliin ei välista probleemi. Kui tunnused on olemas ja näit on korras, on kolmas samm see, mida arstilt küsida.
Analüüsid näitavad hetkeseisu. Muuta saab seda, mis toimub iga söögikorra ajal.
Söögikorra insuliinivajadus sõltub toidust ja sellest, kuidas keha toidu vastu võtab. Esimese poole tunni jooksul juhtub kolm asja.
Ettevalmistus enne esimest suutäit. Seedimine algab ajus ja keelel. Toidu nägemine, lõhn ja maitse annavad uitnärvi kaudu käsu: maohape, sapp ja ensüümid valmis panna, kõhunäärmel esimene insuliinilaine ette valmistada. Seda nimetatakse tsefaalseks faasiks ja kõige tugevamalt käivitab selle mõru maitse. Kui sööd kiirustades, ekraani ees, mõne minutiga, jääb see faas vahele. Toit jõuab makku, mis ei olnud valmis.
Mao tühjenemise kiirus. See on esimese 30 minuti veresuhkru peamine määraja. Mida kiiremini mao sisu peensoolde liigub, seda järsemalt suhkur verre jõuab ja seda rohkem insuliini korraga vaja läheb. Tühjenemist aeglustavad valk, rasv, kiudained — ja mõru maitse.
Signaal soolestikust. Peensoole seinas on rakud, mis toitu "maitsevad" ja saadavad hormoonid ette: GLP-1, GIP, CCK. Need annavad kõhunäärmele teada, et suhkur on tulemas, nii et insuliini vabaneb õigel ajal ja õiges koguses. Sama signaal aeglustab mao tühjenemist ja ütleb ajule, et kõht saab täis.
Kaks inimest võivad süüa sama taldriku ja vajada väga erinevas koguses insuliini — olenevalt sellest, kui hästi nende keha söögiks valmis oli. Ja valmisoleku lülitab sisse üks maitse, mis on tänapäeva toidulaualt peaaegu kadunud: mõru.

Sajandeid oli Euroopas selleks oma vahend. Bitter on mõrutaimede kontsentreeritud ekstrakt, milles on emajuur, artišokk, võilillejuur, takjajuur, ingver, apteegitill, piparmünt ja kadakas. Seda võetakse pipetitäis keelele või lonksu vette 5–10 minutit enne sööki. Bitter toimib kahes kohas korraga. Keelel käivitab mõru maitse ettevalmistuse: sülg, maohape, sapp ja ensüümid on valmis enne esimest suutäit. Maos ja soolestikus jõuavad samad mõruained retseptoriteni, mis on seal sama tundlikud kui keelel. Sealt tuleb signaal, millest räägib järgmine peatükk.
Üks asi on siin oluline. Mõru maitse maos tekitab isu — keha saab teada, et söök on tulemas. Mõru soolestikus vallandab küllastushormoonid, mis hoiavad nälga tundideks eemal. Bitter enne sööki teeb mõlemat: isu tuleb söögikorra ajal ja lõpeb siis, kui kõht on täis. Mõruained reguleerivad isu: see tekib õigel ajal ja lõpeb õigel ajal. Mida veresuhkruga kahe tunni jooksul pärast sööki juhtub ja kuidas seda ise glükomeetriga näha, on kirjas artiklis kõrge veresuhkur.
Sedasama soovitab ka toitumisterapeut ja funktsionaalse meditsiini spetsialist Helle Tõnts, kes bittereid oma klientidele soovitab:

Olen neid bittereid soovitanud oma klientidele juba üle aasta ning saanud neist ka ise palju toetust. See on imeline viis toetada seedimist kõige loomulikumal moel, nii nagu keha tegelikult töötada soovib. Mõrumaitselised ühendid stimuleerivad seedimise algfaasi, mis on kogu organismi toimise seisukohalt väga kriitiline.
Maohapet on paljudel tänases ühiskonnas liiga vähe ning tihti ei voola ka sapp piisavalt sujuvalt, mis tähendab, et toitained imenduvad kehvemini ja mürkide ning hormoonide väljutamine kehast on pärsitud. Bitterid aitavad seda tsüklit taas käivitada: keelel tekkiv mõrumaitse saadab signaali kogu seedetraktile, et see hakkaks toidu seedimiseks valmistuma. Puhas füsioloogia.
Kui tahad seedimise ahelat tervikuna mõista, on see lahti kirjutatud seedimise ülevaates. Üks hormoon sellest ahelast väärib aga omaette peatükki, sest sellest räägib praegu kogu maailm.
GLP-1 on hormoon, mida on viimastel aastatel raske mitte märgata. Ozempic, Wegovy ja Mounjaro on GLP-1 ravimid: need jäljendavad seda hormooni, aga püsivad kehas nädal aega, samal ajal kui keha enda GLP-1 laguneb minutitega.
GLP-1 vabaneb peensoolest, kui toit sinna jõuab. See annab kõhunäärmele märku vabastada insuliini, kuid ainult siis, kui veresuhkur on kõrge, aeglustab mao tühjenemist ja annab ajule teada, et kõht on täis. Insuliiniresistentsuse korral see vastus nõrgeneb: tekib hiljem ja on nõrgem. Seepärast toimivad ravimid nii hästi: need annavad signaali, mida keha enam korralikult ei anna.
Keha oma GLP-1 saab ergutada. Seda teevad valk ja rasv toidus, kiudained, mida soolebakterid kääritavad, ja mõruained ehk bitterid: peensoole rakkude pinnal on samad mõruretseptorid mis keelel, ja kui bitteri taimede mõruained nendeni jõuavad, vabaneb GLP-1 koos teiste küllastushormoonidega.
Mida see inimeste puhul tähendab, on mõõdetud kolmes uuringus.
Emajuur vähendas söödud kaloreid. Emajuur on Bite the Plant bitteri põhitaim ja selle mõruaine amarogentiin on üks mõrudamaid looduslikke aineid, mida teatakse. Kui inimesed said hommikusöögi kõrvale emajuure mõruaineid, sõid nad sel päeval vaba valikuga toidulaua juures umbes 340 kalorit ehk 22% vähem. Näljatunne kolme tunni jooksul pärast hommikusööki oli sama mis võrdluspäeval (Mennella jt 2016).
Sama kirjeldab Ele-Reet, kes võtab bittereid enne sööki:
ELE-REET EHELAID
Kui suutsin leida viisi, kuidas järjepidev olla, oli mõju tugevasti tunda juba kolme päevaga. Seoses sellega, et ilmselt sain toidust rohkem kätte, vähenes minu lõputu söömine kõvasti, kui varem ma olin alati enne magama minekut näljas ja pidin midagi näksima, siis see kadus täiesti.

Mõju on tugevam neil, kes tunnevad mõru maitset hästi. Teises uuringus kasutati kiniini, puhast mõruainet, mida teaduses kasutatakse mõru maitse mudelina. Väikesest annusest piisas, et inimesed sõid järgmisel söögikorral ligi 80 kalorit vähem ja küllastushormooni tase veres tõusis. Need, kes tunnevad mõru maitset geneetiliselt tugevalt, sõid 134 kalorit vähem (Andreozzi jt 2015). Mõru maitset tunneb tugevalt umbes kolmveerand inimestest.
Mõru maitse enne sööki hoiab veresuhkru tipu madalamal. Kui mõruaine anti enne süsivesikurikast jooki, tõusis veresuhkur pärast seda vähem ja keha oma GLP-1 rohkem. Naistel oli mõju tugevam kui meestel (Bitarafan jt 2020, Rezaie jt 2023).
Mehhanism on sama, mida kasutavad ravimid: keha oma signaal, mida mõru maitse igal söögikorral tugevdab. Süst asendab GLP-1 hormooni. Bitter paneb keha seda ise tootma ja käivitab samal ajal kogu seedimise ettevalmistuse, ning bitterit saab võtta iga päev aastaid.
RAUNO P.
Olen nüüd kuu aega alkoholiga bitterit kasutanud ja kogemus on olnud väga hea. Kuna ma kipun aeg ajalt üle sööma siis bitter on mulle suurepärane viis peale sööki seedimise turgutamiseks. Viimase kuu ajaga olen tähele pannud, et mul ei ole nälja tunnet enam nii palju kui seda oli varem ja magusaisu ka ei ole enam nii tugev.
Magusaisu poole pealt on sama mehhanism lahti kirjutatud magusaisu artiklis. Kuidas keha oma GLP-1 tööle panna ja mis juhtub, kui süst lõpeb, on lahti kirjutatud artiklis GLP-1. Peale õigete signaalide loeb aga ka see, mida sa sööd — ja üllataval kombel ka see, mis järjekorras.
Dieete on internetis küllaga, aga nendega on sageli raske järjekindel olla. Söögikorra ülesehitus on midagi muud: seda saad muuta iga kord, kui laua taha istud, ilma millestki loobumata. Kõik neli võtet teevad sama asja — sama toit vallandab vähem insuliini.
Söögi järjekord. Köögivili ja valk enne, tärkliserikas osa — leib, riis, kartul, pasta — viimasena. Sama toit, teine järjekord, madalam veresuhkru tipp ja väiksem insuliinilaine.
Äädikas enne sööki. Umbes 20 g õunasiidriäädikat vees vahetult enne süsivesikurikast einet parandas insuliiniresistentsetel inimestel järgneva tunni insuliinitundlikkust 34% (Johnston jt 2004). Äädikhape aeglustab tärklise lagundamist ja mao tühjenemist. See on lihtne ja odav võte, mille mõju on uuringus mõõdetud. Bitteri alkoholivaba versioon on valmistatud samasugusel õunasiidriäädikal.
Liikumine pärast sööki. Lihas tõmbab suhkru verest ilma insuliinita. Juba 2–5 minutit kerget kõndi pärast sööki vähendab veresuhkru tõusu keskmiselt 17% võrreldes istuma jäämisega ja hoiab insuliini stabiilsemana (Buffey jt 2022). Sobib ka muu liikumine: kümme kükki iga kolmveerandtunni tagant hoidis söögijärgset veresuhkrut paremini kontrolli all kui üks 30-minutiline jalutuskäik (Gao jt 2024). Arvesse lähevad ka trepist käimine ja paar kükki istumise vahel.
Söö õhtust varem ja jäta õhtune näksimine ära. Keha insuliinitundlikkus järgib ööpäevarütmi: hommikul ja päeval on see kõrgem, õhtul ja öösel madalam. Sama taldrikutäis nõuab kell üheksa õhtul rohkem insuliini kui kell üks päeval. Kui sööd hommikul kella seitsmest õhtul kella üheksani, on kõhunääre 14 tundi tööl ja suurem osa sellest ajast tema jaoks ebasoodsal ajal. Hoolikalt kontrollitud uuringus eeldiabeediga meestel langes insuliin ja paranes insuliinitundlikkus, kui söömine lõpetati pärastlõunal — ilma et kaal oleks muutunud (Sutton jt 2018). Nii ranget akent ei pea keegi pidama. Varasem õhtusöök ja hilise näksimise ärajätmine on sama põhimõte igapäevases vormis.
Kui tahad ühte lihtsat loendit, mida taldrikule panna:

Kui refluks on samuti teema, on söögi järjekord ja portsjonid kirjeldatud refluksi toitumise artiklis ja need reeglid sobivad omavahel kokku.
Nii palju söögikorrast. Paljud lugejad küsivad siinkohal: miks see minuga just nüüd juhtus, kui ma söön samamoodi nagu kümme aastat tagasi?
Kui oled naine üle neljakümne ja kaal hakkas liikuma vöökohta, kuigi su elus ei muutunud midagi, on sellel füsioloogiline põhjus. Menopausi üleminek suurendab kõhurasva ja vähendab lihasmassi sõltumata vananemisest ja ilma, et sa rohkem sööksid (Mauvais-Jarvis jt 2017). Östrogeen toetab insuliinitundlikkust lihases ja maksas. Kui see langeb, tekitab sama toit, mis kümme aastat tagasi sobis, nüüd pärastlõunase väsimuse ja magusaisu.
See on täpselt olukord, kus turg pakub kiireid lahendusi: berberiinikuurid, kroom, inositool, kaneel, alfa-lipoehape, õunasiidriäädika kummikommid, "loodusliku Ozempicu" segud. Osa neist töötab lühiajaliselt. Nende hinnast räägib järgmine peatükk.
Mis aitab, ja selles vanuses just selles järjekorras: lihasmass ennekõike. Jõutreening 2–3 korda nädalas on olulisem kui kardio, sest lihas on suurim koht, kuhu suhkur läheb, ja just lihas on see, mida menopaus ära võtab. Seejärel valk igal toidukorral, uni ja söögikorra ülesehitus. Ja üks detail, mis on hea uudis just naistele: mõruainete mõju söögijärgsele veresuhkrule oli uuringutes naistel tugevam kui meestel.
Tiiu kirjeldab muutust nii:
TIIU KÄSNER
Mis on juhtunud...käsi enam kommi järele ei siruta. Magusaisu päris kadunud ei ole, magustoitusid ikka söön, aga hulluks ka ei lähe kui kohe ei saa. Õhtused isutamised on juba vähemaks jäänud.

Soolebakterid ja insuliinitundlikkus on seotud tihedamalt, kui veel kümme aastat tagasi arvati. Kiudaineid käärides toodavad bakterid butüraati, mis toidab soole limaskesta, vähendab põletikku ja ergutab GLP-1 vabanemist. Vähe kiudaineid, vähe butüraati, nõrgem GLP-1 signaal, rohkem põletikku, halvem insuliinitundlikkus. Tekib jälle nõiaring.
Siin tasub arvestada kahte asja korraga.
Funktsionaalse meditsiini kiireim tee insuliiniresistentsusest välja on süsivesikute tugev piiramine, mõnikord alla 50 grammi päevas. Numbrid liiguvad kiiresti: insuliin langeb, kaal langeb, HOMA-IR paraneb kuudega.
Mikrobioomi poolelt on sellel hind. Kontrollitud uuringus, kus 19 meest sõid neli nädalat kolme eri süsivesikusisaldusega dieeti, langes peamiste butüraaditootjate osakaal 11%-lt 3%-le, kui süsivesikuid vähendati 52%-lt 4%-le, ja bifidobakterite hulk kahanes poole võrra (Duncan jt 2007). Uurijate enda järeldus: kui süsivesikuvaene toitumine kestab pikalt, tuleb toidus kääritatavat kiudainet alles hoida. Numbrid paranevad kiiresti, aga soolestik jääb vaesemaks ja insuliinitundlikkuse üks loomulik tugi nõrgemaks. See on laen tuleviku arvelt.
Mõistlik tee on piirata rafineeritud süsivesikuid ja lisatud suhkruid, aga hoida kiudainete mitmekesisus alles. Kaunviljad on siin võtmekohal — mikrobioomi-uurija Jason Hawrelak nimetab neid teenimatult halva maine saanud kiudaineallikaks, mis toidab just butüraaditootjaid. Tema mõõdupuu on 40 erinevat taimset toitu nädalas.
Hawrelak ütleb veel midagi, mis puudutab otse bitterit. Traditsioonilised mõrud juured, mida eurooplased kunagi korjasid ja sõid — takjajuur, milles on umbes kümnendik inuliini, võilillejuur, sigurijuur —, on toidulaualt kadunud, sest "oleme kaotanud võime mõru maitsega toime tulla". Takjajuur ja võilillejuur on mõlemad bitteris. Samad juured, mis kunagi olid igapäevane toit.
Berberiin ja hind, millest ei räägita. Berberiini pakutakse insuliiniresistentsuse korral sageli esimese asjana. Selle metaboolset toimet on uuritud ja see on mõõdukas. Berberiin on aga laiahaardeline antimikroobne alkaloid. Hawrelak testis oma doktoritöös, kuidas taimsed antimikroobikumid kasulikele bakteritele mõjuvad: berberiini sisaldavad taimed tapsid tõhusalt bifidobaktereid. Tema hinnangul vähendab kuudepikkune igapäevane berberiin mikrobioomi mitmekesisust ja butüraaditootjaid, ja algul maha surutud E. coli ja Klebsiella võivad hoopis vohama hakata. Paarinädalast kuuri selge põhjusega peab ta probleemivabaks. Aastatepikkust igapäevast võtmist kaalu või veresuhkru pärast mitte. Üheski traditsioonis ei kasutatud berberiinitaimi pikaajaliselt — need olid alati lühikese kuuri taimed.
Bitterid kuuluvad teise rühma. Bitteri taimede toime on signaal seedimisele, ja bittereid on Euroopas võetud iga päev enne sööki sajandeid. See viib viimase küsimuseni: mis siis kokkuvõttes toimib?
Insuliiniresistentsus on suures osas elustiili seisund ja neli asja mõjutavad seda rohkem kui ükski lisand. Kõik neli teevad ühte ja sama: vähendavad insuliini, mida keha sama toidu jaoks vajab.
1. Söögikorra ülesehitus. Järjekord, valk igal toidukorral, rafineeritud süsivesikud ja lisatud suhkrud minimaalseks, kiudainete mitmekesisus alles. Liikumine pärast sööki.
2. Lihasmass. Jõutreening 2–3 korda nädalas. Lihas võtab suhkru vastu ka ilma insuliinita ja iga kilo lihast on püsiv koht, kuhu see pärast sööki läheb. Just lihases tekib insuliiniresistentsus esimesena — ja seal saab seda ka esimesena parandada.
3. Uni. Üks lühike öö vähendab järgmisel päeval insuliinitundlikkust mõõdetavalt. Kehv uni on üks insuliiniresistentsuse põhjustest.
4. Bitter enne sööki. Võta pipetitäis bittereid keelele 5–10 minutit enne sööki ja hoia maitset minut-paar suus. See käivitab seedimise ettevalmistuse enne esimest suutäit ja viib mõruained sinna, kus küllastushormoonid sünnivad. Bitter teeb kolm eelmist punkti tõhusamaks: sama toit seeditakse ettevalmistatud kehas väiksema insuliinikogusega ja isu tekib söögikorra ajal.
Kui seedimine on olnud kaua nõrk ja toit tundub raskesti seeditav, tasub lugeda ka seedeensüümide artiklit: kõhunäärme ensüümid ja insuliin tulevad samast näärmest.
Mida inimesed ise kirjeldavad:
HELVE KAJU
Olen nüüd kasutanud juba 2 pudelikest bittereid. Regulaarselt ennem iga söögikorda keelele tilgutanud. Ma tunnen muutusi. Tunne on palju kergem ja ka kaal. Isud on täielikult kadunud - saiakesed, koogikesed, kommid jäävad poodi.
Minu probleemiks on rasvmaks ja ülekaal kõhu piirkonnas. Loodan väga, et pikalt bittereid kasutades, saan lõpuks oma perearsti rõõmustada heade tulemustega.
IVI KURG
Ma pean tunnistama, et vahel läheb ikka meelest ära ja mõnikord jääb vahele. Aga olen täheldanud, et magusaisu on tohutult vähenenud ja üldse mingid suvalised isutamised ka. Need on peamised asjad, mis kohe pähe tulevad.

Triin Ülesoo on Bite the Planti looja. Ta on 20 aastat tegelenud oma tervise ja seedimisega ning teeb alates 2022. aastast bittereid, mida ta ise iga päev enne sööki võtab. Artiklid sünnivad klientide küsimustest, uuringutest ja tema enda kogemusest. Loe Triinu lugu →
Kasutatud allikad: Crofts C jt, Diabetes Res Clin Pract 2016, Petersen MC, Shulman GI, Physiol Rev 2018, Johnston CS jt, Diabetes Care 2004, Mennella I jt, Br J Nutr 2016, Andreozzi P jt, J Neurogastroenterol Motil 2015, Bitarafan V jt, Am J Physiol Regul Integr Comp Physiol 2020, Rezaie P jt, Nutrients 2023, Sutton EF jt, Cell Metab 2018, Buffey AJ jt, Sports Med 2022, Gao Y jt, Scand J Med Sci Sports 2024, Duncan SH jt, Appl Environ Microbiol 2007, Mauvais-Jarvis F jt, Endocr Rev 2017, Hawrelak J, intervjuu Natural Endocrine Solutions 2023
Jah, eriti varases faasis, kui veresuhkur on veel normis. Söögikorra ülesehitus, lihasmass ja uni parandavad insuliinitundlikkust nädalate kuni kuudega. Mida hiljem alustada, seda kauem läheb.
Ei. Suures andmebaasis oli enamik kõrge insuliiniga, aga normaalse veresuhkruga inimestest normaalkaalus. Rasv vales kohas — lihases, maksas, siseelundite ümber — on olulisem kui kaalunumber. Vöökoht on parem näitaja kui kaal.
Sest kõrge insuliin hoiab rasvavarud lukus: kuni insuliin on üleval, põletab keha seda, mis sisse tuleb, mitte seda, mis on laos. Kaal hakkab liikuma siis, kui insuliin söögikordade vahel alla tuleb — söögikorra ülesehitus, hiline näksimine ära, lihasmass. Kalorite kärpimisest üksi ei piisa.
Insuliiniresistentsus on esimene faas: insuliin kõrge, veresuhkur normis. Eeldiabeet on järgmine: kõhunääre ei jaksa enam kompenseerida ja tühja kõhu glükoos või HbA1c tõuseb üle normi.
Tühja kõhu insuliini saad Eestis Synlabist ise tellida ja HOMA-IR arvutad ise. Normaalne tühja kõhu insuliin ei välista aga probleemi — kui tunnused on olemas, on tundlik test glükoosikoormus koos insuliini mõõtmisega, mida saab arsti kaudu.
Bitteri mõruained ergutavad keha oma GLP-1 signaali, mille tulemus on uuringutes olnud väiksem söödud kogus, pikem küllastus ja madalam söögijärgne veresuhkru tipp.
Üks korralik jõutreening parandab lihaste suhkrutarbimist järgmiseks päevaks. Söögikorra ülesehituse muutus mõjutab juba sama söögikorra insuliinivajadust. Analüüsides nähtav muutus võtab tavaliselt 6–12 nädalat.
Kohv tühja kõhuga hommikul tõstab kortisooli ja võib hommikust veresuhkru vastust halvendada. Kohv pärast hommikusööki on enamasti neutraalne või kergelt kasulik.